Maanteeameti sõidukite registriosakonna juhataja Martti Kangur ütles ERR-ile, et Lätis toimunud kiiruseületamise puhul tuleb sealt päring Eesti maanteeametile, kes edastab sõiduki omaniku andmed.

"Päringud on automaatsed ehk toimuvad läbi selleks ettenähtud infosüsteemide ja andmevahetuskanalite," märkis Kangur.

Tema sõnul on andmevahetuse õiguslikuks aluseks liiklusseaduse paragrahv, mis käsitleb piiriülest andmevahetust liiklusnõuete rikkumise korral.

Samas pole seni toimivat mehhanismi, mis tagaks menetluse, kui kiiruspiirangut rikkunud sõidukiomanik peaks jätma mõnes teises riigis toimunud liiklusrikkumise eest saadud trahvi maksmata.