Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu sõnul on rahandusministeerium maksutulu prognoosis piirikaubandusega arvestanud ning selle mõjuks eelarve tulule prognoositakse sel aastal ligikaudu 22 miljonit eurot. Seniste andmete põhjal on piirilt ostetud kogused Heinapuu sõnul prognoosile vastanud. „Aktsiisimäärade tõusu juures on arvestatud sellega, et piirikaubandus Soome ja Eesti vahel mõnevõrra väheneb ning Läti ja Eesti vahel mõnevõrra kasvab,“ lausus Heinapuu.

Alkohoolsete jookide aktsiisimäärade tõstmise eesmärk on rahandusministeeriumi kinnitusel see, et alkohol ei muutuks madala hinna tõttu inimestele kättesaadavamaks. Viimaste aastate kiiret palkade tõusu arvestades tuleb jälgida, et ei langeks õlle- või viinapudeli hind võrrelduna keskmise palgaga.

Rahandusministeerium eeldab et piirikaubanduse maht stabiliseerub püsivale tasemele ning suuri muutusi ka järgmisel aastal pole ette näha. Rahandusministeeriumil ei ole veel suviste käivete lõplikku statistikat ning suvise majandusprognoosi koostamisel analüüsitakse piirikaubandust põhjalikult ning vajadusel võetakse arvesse toimunud muutusi.

Eelmisel, 2016. aastal oli piirikaubanduse mõju suurenemise mõju eelarvele alkoholiaktsiisi kaudu ministeeriumi kinnitusel ligikaudu 11 miljonit eurot. 2016. aastal laekus alkoholiaktsiisi 251 miljonit eurot ehk 29 miljonit eurot rohkem kui aasta varem, mis ületas rahandusministeeriumi prognoositut 1,2 protsendiga. Seega oli meie prognoos täpne. Möödunud aasta aktsiisilaekumist suurendas ka madalama aktsiisimääraga alkohoolsete jookide varumine aktsiisitõusude eel aasta algul ja lõpul.

Tänavu aastaks on rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi alkoholiaktsiisist riigile tulu oodata 253 miljonit eurot, 2018. ja 2019. aastal peaks riik alkoholiaktsiisist tulu saama 354 miljonit eurot, 2020. aastal 341 miljonit eurot ning 2021. aastal 386 miljonit eurot.