Brexit toob kaasa pikaajalise administratiivse kaose
Soome ajaleht Iltalehi kirjutab, et Suurbritannial ja Euroopa Liidu vahel on suured erimeelsused ja nende ületamine näib võimatuna.
Brexiti läbirääkimised on alles algamas, kuid on selge, et see võib viia pikaajalise administratiivse kaoseni. Põhjused on lihtsad. Kuigi möödas on juba aasta brexiti hääletusest, pole Suurbritannia praktiliselt ette valmistunud selleks, mida toob kaasa majanduslikult ja poliitiliselt lahkumine Euroopa Liidust. Theresa May nõrk valitsus ei tea, mida teha. Seevastu EL maad määravad selgelt tingimusi.
Tuhanded ettevõtted lahkuvad Suurbritanniast ja palkavad töötajad mujal Euroopa Liidus. Suurbritannial puudub kaasaaegne IT-lahendus tolli tööks ja piirikontrolliks. Tarkvara ei saagi valmis enne kui pole selge mis tingimustel Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust.
Kuigi peaminister May ütles, et tööjõu vaba liikumise osas ei tule mingisugust üleminekuperioodi, ei hakka sellised piirangud kehtima kõigile. Näiteks vajab Suurbritannia hooajaliselt põllutöölisi, kuid ka arste ja õdesid EL maadest. Nendest ollakse juba aastakümneid sõltuvuses.
Endine peaminister Tony Blair kutsus üles loobuma brexitist. Tema sõnul näitab iga päev, et brexit lööb Suurbritanniat nii poliitiliselt kui majanduslikult. Aastaga on saanud G7 kiiremini kasvavast majandusest kehvemaks majanduseks.
Uued investeeringud on hakanud minema mandrile. Finantssektori ettevõtete rahvusvahelised tegevused on viidud Frankfurti, Pariisi ja Dublini. Nael on kukkunud.
Kui Suurbritannia lahkub EL avatud taeva lepingust, viivad ka odavlennufirmad nagu Ryanair ja EasyJet oma Suurbritannia tegevused mujale.
Suurbritannia ülikoolid ja uurimisasutused sõltuvad EL rahastamisest. Puudub info kuidas Suurbritannia plaanib seda rahastust asendada. Briti ülikoolide õppurid on harjunud rahvusvaheliste õpilasvahetusprogrammisega, mille asemele ei tule nüüd midagi.
Financial Timesi hinnangul on Blairi soovitatud brexitist loobumine väga raske. Kõigepealt peaksid britid oma arvamust muutma. See on praktiliselt võimatu.
Ajakavast ei peeta kinni. Kui Suurbritannia loobuks brexitist, peaks selline otsus jõudma Donald Tuski lauale enne 2019. aasta märtsi. Siis peaksid kõik 27 liikmesriiki kiitma heaks EL lahkumisest loobumise. Kõik liikmesriigid ei pruugi seda heaks kiita. Üheks suureks tüliõunaks kujuneks Margaret Thatcheri 19854. aastal välja kaubeldud tasandusmaksed EL eelarvest. Teiskes oluliseks teemaks on euroala tugevdamine, millele on Suurbritannia olnud vastu. Kolmandaks ei nähta EL eelarves Suurbritannia osalust.
Lisaprobleemiks on EL institutsioonide Suurbritaniast minema kolimine. Ka Helsingi soovib teiste linnade seas saada endale EL meditsiiniagentuuri. Kui kolimine juba käiks, ei nõustutaks institutsiooni asukoha tagastamist Londonile. Sama käib ka EL pangandusmaeti kohta.
Brexiti aluseks võidakse võtta EL-Šveitsi vaheline suhe, kus Šveits on EFTA liige, kuid ei kuulu Euroopa majanduspiirkonda. Siis pääseks Suurbritannia EL turule ja saaks vaba tööjõu liikumise, kuid ei saa kaasa rääkida EL seadusandluse kujundamisel.
