Maris Lauri: majandust saab ekspordi suurendamisega kasvatada

Riigikogu liige Maris Lauri hindab Eesti praegust neljaprotsendist majanduskasvu heaks.

Neljaprotsendine majanduskasv on Eesti jaoks praegu hea tulemus. Sellest suurem majanduskasv, eriti kümnekonna aasta tagusega võrreldav, peaks iga majandust tundva inimese muretsema panema, kuna ülimalt tõenäoliselt oleks sel juhul tegemist majanduse ülekuumenemisega, kuid igale ülekuumenemisele järgneb järsk jahtumine ehk kriis. Praegusest mõnevõrra tugevama majanduskasvu saavutamine eeldab teatud tingimuste eksisteerimist püsivalt ja pikaajaliselt.

Eesti majanduse jaoks on ülimalt oluline, kuidas läheb meie põhiliste partnerriikide, see tähendab Soome, Rootsi, Saksamaa, Läti ja Leedu, kuid ka laiemalt Euroopa Liidu ja maailma majandusel. Seda väga lihtsal põhjusel: üle 45% kogunõudlusest võtab eksport. Kui seal läheb hästi ja meie põhiliste eksportturgude majandused kasvavad, ja praegu see nii on, siis on ka Eestil võimalik oma majandust ekspordi suurendamisega kasvatada. Rõhutan siis just sõna „võimalik“, sest võimalus ei tähenda, et seda ilmtingimata ka suudetaks teha, on vaja osata ka avanevaid võimalusi kasutada.

Olukorras, kus tööealiste elanike arv väheneb, on majanduse ja tootmismahu kasvatamine võimalik üksnes tootlikkuse tõstmise või hõive suurendamise teel. Viimane on Eestis praeguseks üpris keeruline, kuigi mõningaid võimalusi veel on. Töötuse määra vähendamine on raske, kuid siiski võimalik veel mõningates piirkondades. Samuti on võimalik mõneti suurendada tööealiste inimeste aktiivsust, kuid mitte palju, sest Eesti on selles osas jõudnud päris kõrgele tasemele.

Tootlikkuse tõstmine on suuremaid võimalusi pakkuv, kuid see ei tähenda, et see tingimata oleks lihtsam tee. See võib olla töötajate arvu kasvatamisega võrreldes samavõrd aega võttev ja nii mõnigi kord üpris kulukas. Kuid tootlikkuse tõstmine on püsivam ja tulevikuski kasvuvõimalusi pakkuv tee. Tootlikkuse tõstmine on Eesti jaoks paratamatu valik ka seetõttu, et see võimaldaks Eestis tõsta palku püsivalt. Kui palgakasv ületab mõnda aega tootlikkuse kasvu, siis selline tootmine ei tasu ära ning ta suletakse või viiakse Eestist odavamatesse riikidesse. Selleks, et inimesed ei jääks töö ja sissetulekuta, peab asemele tulema tootlikum ettevõtlus, mis võimaldab töötajatele kõrgemaid palku maksta.

Tootlikkuse tõstmine ei ole kindlasti lihtne: tuleb leida uued tooted ja teenused, tuleb leida kaasaegsemad tootmisvõimalused ja tehnoloogiad, tuleb leida võimalus liikuda vähest tulu andvast tootmisprotsessi faasist sellisesse, kus tulukus on kõrgem. See tähendab toodete arendamise või turustamise faasi.

Tootlikkuse tõstmine on ülimalt oluline eksportivates ettevõtetes. Võtmetähtsusega on sealjuures ettevõtete omanike ja juhtide käitumine ja valikud. Riigi võimuses on luua keskkond, kus töötajate ümber- ja täiendõpe on lihtne, luua ettevõtlikkust toetavad seadused, piirata bürokraatiat, mis ettevõtlikku loomust pärsivad, teha investeerimine uutesse tehnoloogiatesse soodsaks, jne. Võimalusi on mitmeid, kuid oluline on meeles pidada, et riik saab ettevõtjate valikuid toetada, kuid ta ei saa neid valikuid nende eest teha või neid käsutada.