Käesoleva aasta märtsi alguses tundsid Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja töötajad majas ebatavalist, maagaasi meenutavat lõhna. Töötajad kurtsid ka peavalu ja silmade kipitamist. Kohale kutsuti päästeamet, kuid maagaasi leket ei leitud. „Ebameeldivat lõhna oli tunda maakohtu loodepoolse tiiva soklikorrusel, varuväljapääsu trepikojas ja tugevamalt mõnes kabinetis, kus sel ajal töötas kokku 11 töötajat,“ rääkis kohtu pressiesindaja Janar Filippov.

„Kõnealustest ruumidest evakueeriti töötajad kohtu algatusel viivitamatult kaugtööle ja asenduspindadele. Erakorralised meetmed võeti kasutusele ka teiste, ventilatsioonisüsteemi kaudu mainitud ruumidega ühendatud ruumide töötajate suhtes,“ sõnas ta. Hoone teises tiivas, kus asuvad prokuratuur ja kriminaalhooldus, probleeme ei olnud, kuna neil ruumidel on eraldi ventilatsioonisüsteem.

„7. märtsil, kui keemiline lõhn levima hakkas, lükati edasi selle päeva kohtuistungid, kuid kiiresti sai selgeks, et istungisaalide autonoomne ventilatsioonisüsteem välistab terviseriskid istungisaalides ning seetõttu ei ole rohkem olnud põhjust istungeid edasi lükata,“ kinnitas Filippov.

Selgus, et lõhna allikaks on kohtumaja alune reostunud maapind. Lühiperspektiivis see suurt ohtu inimeste tervisele ei kujuta, kuid tegelikult peaks reostunud pinnase eemaldama.

Pikaajaline kokkupuude lenduvate orgaaniliste ühenditega võib põhjustada maksa-, neeru- ja kesknärvisüsteemi kahjustusi

10. märtsil võttis kohtumajja kutsutud terviseamet õhuproovid kohtumaja kahest ruumist. Leiti erinevaid lenduvaid orgaanilisi aineid ehk alkaane (heksaan, heptaan ning nende isomeerid). Mõõtetulemustes jäid need ained kontsentratsioonide juurde 1,1-6,0 mg/m3.

„Lenduvate orgaaniliste ühendite tervisemõjud sõltuvad ühendi omadustest ning kokkupuute kestusest ja kogusest,“ selgitas terviseamet. Seega sõltub konkreetsest olukorrast, kas üleval on reaalne mürgistusoht või on inimeste jaoks keskkond ohutu.

„Pikaajaline kokkupuude suures kontsentratsioonis lenduvate orgaaniliste ühenditega võib põhjustada maksa-, neeru- ja kesknärvisüsteemi kahjustusi. Lühiajaline kokkupuude kõrgetel kontsentratsioonidel lenduvate orgaaniliste ühenditega võib põhjustada silmade ja hingamisteede ärritust, peavalu, pearinglust, nägemishäireid, väsimust, koordinatsioonihäireid, allergilisi nahareaktsioone, iiveldust ja mälukahjustusi.“

Oluline on märkida, et peale hoone evakuatsioonitrepikoja ja kahe ruumi ventilatsioonisüsteemi ümberseadistamist vastas ruumide õhukvaliteet normidele ning tänaseni ei ole piirnormide ületamist rohkem fikseeritud.

RKAS-i audit: saastet võisid põhjustada kemikaalide hoidlad ja Nõukogude Liidu sõjaväeosade aegne jääkreostus

Riigi Kinnisvara Aktsiaselt (RKAS), kelle vahendusel rendib hoonet justiitsministeerium, tellis hoone erakorralise auditi, mille lõpparuanne valmis juuli lõpus. „RKAS on edastanud auditi lõpparuande kohtuhoone omanikule ning palunud OÜ-l Õigusmaja koostada edasine tegevuskava ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks ning hoone siseruumides nõuetekohase õhukvaliteedi tagamiseks, kuna ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel võib kevadel juhtunu korduda. Kohtumine hoone omanikuga leiab aset tuleva nädala teises pooles,“ rääkis RKAS-i kommunikatsioonijuht Madis Idnurm.

„Auditi kohaselt tuleks ruumiõhu saastumise kõige tõenäolisemaks põhjuseks lugeda pinnases olevate saasteainete sissetungimist läbi ehitise tarindites olevate pragude. Pinnaseuuringute kohaselt oli pinnas reostunud kuni sügavuseni üks meeter maapinnast. Saasteallikana ei ole välistatud lähiümbruses varasemalt olnud kütte- ja määrdeainete või muude kemikaalide hoidlate olemasolu, samuti kunagise Nõukogude Liidu sõjaväeosade aegne jääkreostus piirkonnas,“ rääkis ta.

Auditi tulemusena soovitatakse ühe tegevusena uurida, kas on võimalik ventilatsiooni ümber projekteerida ja -ehitada. Soovitav oleks trepikoja ja soklikorrusel asuva kahe ruumi ventilatsioonisüsteem täielikult eraldada hoone muudest ventilatsioonisüsteemidest, näiteks asendamine autonoomse soojustagastusega ventilatsiooniga. Samuti pakutakse välja soklikorruse ruumide täielikku isoleerimist kõrgematest korrustest või teostada kogu hoone ümberplaneerimine - soklikorrusele rajada ainult tehnilised ruumid, kus inimesed viibivad lühiajaliselt.

Idnurme sõnul soovitavad eksperdid krundil oleva pinnase reostuse ulatuse tuvastamiseks teostada täiendavad pinnaseuuringud. Reostunud pinnas tuleks igal juhul eemaldada ning asendada nõuetekohase täitepinnasega. Enne paigaldamist tuleks teostada paigaldatava täitepinnase saasteainete sisalduse kontroll.

Kohtu pressiesindaja sõnul viiakse kõik kohtunikud ja kohtutöötajad alates tänasest uuesti kodutöö režiimile kuniks maja omanik kõrvaldab kohtuhoones auditi kohased puudused. „Potentsiaalselt kõige ohtlikemates alumise korruse ruumides töötavad ametnikud paigutatakse ümber kõrgematele korrustele. Kohtuistungid toimuvad edasi, kuna istungisaalid asuvad eraldi ventilatsioonisüsteemil ja õhk ei ole olnud nendes ruumides saastatud. Korduvad õhuanalüüsid võetakse lähipäevil,“ selgitas Filippov.