RMK jäi riigimetsa ümberhindluse tõttu hiigelkahjumisse
Riigitulundusasutus Riigimetsa Majandamise Keskus ehk lühendatult RMK jäi mullu suurde kahjumisse. Võib tunduda uskumatu, aga teoreetiliselt on raamatupidamislike vangerdustega võimalik ka riigimetsa koguväärtuse negatiivseks muutumine.
Ilma bioloogiliste varude ehk metsa ümberhindluseta oleks jõutud 45,4 miljoni euro suurusse kasumisse. RMK hindas aga metsa väärtuse ümber, mis tõi automaatselt kaasa kahjumi kasvu 48,3 miljonilt eurolt 232,5 miljoni euroni. RMK käive kasvas seejuures 8,7 protsenti 176 miljonile eurole.
Kahjum dividendimaksmist ei sega
Vaatamata kahjumile maksis RMK mullu aasta varasemast veel suurema dividendi. Koos dividendide tulumaksuga võttis riik 2016. aastal ettevõttest välja 23,3 miljonit eurot, 2015. aastal võeti 18,5 miljonit dividendi koos tulumaksuga.
Bioloogilise vara ümberhindamiseks leitakse riigimetsa bilansiline väärtus kümne aasta keskmise prognoositud aastase metsamajandamise tulude ja metsamajandamise kulude vahena, jagatuna diskontomäära ja inflatsioonimäära vahega.
Metsamajandamise tulud saadakse, korrutades puidu keskmise müügihinna kümne aasta keskmise prognoositud aastase raiemahuga.
Metsamajandamise kulud leitakse kümne aasta keskmise prognoositud kuluna, lähtudes mineviku kulude tasemest.
Arvestuses kasutati neljaprotsendilist diskontomäära. Inflatsioonimääraks kasutati prognoositavat metsamajanduse sektori inflatsioonimäära 2,6 protsenti.
Metsa keskmist prognoositavat müügihinda vähendati 2017-2026 arvestuses 2016-2025 aastatega võrreldes 49 eurolt kuupmeetrist 47,42 eurole kuupmeetrist. Kümne aasta keskmine metsamajandamise tulu peaks seetõttu kahanema 190,6 miljonilt eurolt 187,1 miljonile eurole, kulud peaksid samal perioodil aga aasta kohta keskmiselt kasvama 143,1 miljonilt eurolt 145,5 miljonile eurole.
Metsa väärtus võib isegi negatiivseks muutuda
Riigimetsa väärtus kahanes aastaga 3,2 miljardilt eurolt kolmele miljardile eurole.
See võib üllatada, et mitte metsa juurdekasv, vaid hoopis inflatsiooni- ja diskontomäära muutus võivad mõjutada riigimetsa väärtust miljardite eurode võrra. Olenemata sellest, kas riigimetsa kasvaks juurde, võib diskontomäära ebasobiv muutus viia riigimetsa väärtuse miljardite eurodega negatiivseks.
Asutuse aastaaruandes on välja toodud ka bioloogiliste varade tundlikkusanalüüs. Kui diskontomäär väheneks kahe protsendipunkti võrra, vähendaks see metsa väärtust 9,9 miljardi euro võrra -6,9 miljardile eurole.
Kui inflatsioon kasvaks kahe protsendipunkti võrra, 1,5 protsendilt 3,5 protsendile, kasvataks see riigimetsa väärtust 6,3 miljardi euro võrra 9,5 miljardi euroni.
Eesti Ekspress kirjutas, et RMK 2016. aasta kahjum oli suurem kui tuli kolme suurima kasumiga riigiettevõtte kasum kokku. Eesti Energia teenis mullu 170,9 miljoni eurose puhaskasumi, Tallinna Sadam 39,5 miljoni eurose kasumi ja Elering 18,7 miljonit eurot ehk kokku 229,1 miljonit eurot. RMK kahjumiks kujunes 232,5 miljonit eurot.
