Kui teed ülekande sõbra või pereliikme kontole, tuleb suur ahvatlus täita ülekande selgituslahter mõne naljaga.

Nali võib aga halvasti lõppeda: kui ka naljaga pooleks sõnumist võib välja lugeda illegaalseid tegevusi nagu kauplemine narkootikumidega, rahapesu või terrorismi rahastamist, võib seda pidada „kahtlaseks makseks", millest pank politseid teavitab.

„Kõik ülekanded, mis pangast läbi käivad, vaadatakse detailselt läbi, et vältida illegaalseid tegevusi," ütleb OP Groupi spetsialist Katariina Snätti. „Ülekande lahtrisse tuleks kirjutada lühike märksõnapaar, piisab näiteks „teatripiletid"."

Nordea Põhja-Soome regioonijuht Anna-Leena Kukkonen märkis, et tegemist on põhjaliku ja laiemat pilti haarava analüüsiga, mitte eraklientide detailse kontode monitoorimisega.

„Kui tarvis, võtame ühendust vajalike ametiasutustega. Seda tehes lähtume tööjuhendist. Pangad ja teised finantsasutused on kohustatud oma kliente tundma," selgitas Kukkonen.

Ta lisas, et pangal pole tegelikult luba vaadata kliendiandmeid ilma et klient poleks panga poole mõne küsimuse või taotlusega pöördunud. Näiteks laenutaotlusega, misjuhul kliendiandmete analüüs on põhjendatud.

Soome finantsinspektsioon ütleb, et kuigi pankadel ei lasu juriidilist kohustust makseselgituse lahtreid monitoorima, siis rahvusvaheliste majandussanktsioonidega seotud nõue monitoorida taolisi andmeid siiski kohustab panku seda ka tegema.

„Nii saab pank välistada, et läbi ei läheks maksed, mille saaja või vastuvõtja on n-ö mustas nimekirjas kas ÜRO või EL sanktsioonide tõttu," selgitab jurist Sanna Atrila.