Lumbergi sõnul on tihtilugu nõnda, et probleemi lahendamist alustatakse valest otsast: meil on toode ja me tahame selle veebi viia, või siis meil on küsimus, mida soovime kliendi käest mobiilis küsida. Sageli on puudu arusaamisest, kelle jaoks seda toodet või teenust tehakse.

„Mõtlemist tuleks alustada õigest otsast: mis probleemi me lahendame, kelle probleem see õigupoolest on, kuidas me nende inimesteni jõuame, kelle probleem see on, ja kuidas teha probleemi lahendamine nende inimeste jaoks võimalikult lihtsaks-mugavaks," järjestab Lumberg.

Riigi puhul kõige keerulisem

Lumberg ütleb, et riigi kui tellija puhul on kasutajakesksust kõige raskem aduda. Seda lihtsalt sellepärast, et sinu klient on kodanik, kes peab teenust kasutama. Kasutab või ei kasuta, see justkui ei puudutagi sind. Samal ajal künnis, minna konkurendi juurde, on palju-palju kõrgem ja keerulisem.

"Eraettevõtete puhul on see ennekõike äriline probleem: kui sinu teenus on halvem kui konkurendil, siis see lihtsalt ei ela. Riigi puhul näeme, et alati see nii ei pruugi olla," sõnab Lumberg.

Teine suur komistuskivi, mis eespool öelduga haakub, on kogu selle arendustegevuse mõõdetavus. "Isegi kui probleemile õigesti pihta saadakse, on väga kerge sulguda garaaži ja ehitada midagi aastapäevad - ja lõpuks saada aru, et oled end marineerinud omaenda oletustes ja hästi palju oma peas arvanud, mida inimestel vaja on. See on üks tüüpilisemaid vigu," räägib Lumberg.

Tegelikult oleks olnud palju õigem oma toode või teenus n-ö toorel kujul välja tuua ning hakata kohe ja kiiresti tagasisidet koguma - et edasi õiges suunas liikuda. Kui juba esimesed varased omaksvõtjad (early adopters) on kätte saadud, kellele meeldibki uusi asju katsetada, siis varem või hiljem jõuame ikkagi n-ö tavainimeste juurde ja nende jaoks on ülioluline, et kõik oleks mugav, selge ja lihtne - nad ei viitsi pikalt vaeva näha.