Financial Times: Eesti krüptoraha ettepanek ei pruugi olla nii innovatiivne kui paistab

Läinud nädalal postitas e-residentsuse juht Kaspar Korjus veebi spekulatiivse ettepaneku krüptoraha kasutuselevõtmisest, kirjutab Financial Times.

Eesti e-residentsuse projekti tegevdirektor Korjus vastutab investeeringute Eestisse meelitamise eest. Ta küsis, et mis juhtuks kui Eesti muutuks esimeseks riigiks, kes laseb käibele oma krüptoraha.

Ta pakkus välja, et krüptoraha nimeks võiks olla estcoin. Varsti selgus, et tegemist ei ole valitsuse ametliku ideega.

Kuigi Korjuse postitus oli täis tehnilist žargooni, puudus seal mistahes selgitus, et kuidas estcoin erineb tavalisest võlakirjade, varade või valuuta avalikust pakkumisest.

Mis üldse on Eesti krüptoraha mõte? Korjuse andmetel on kõige selgem, et see elavdaks praegust Eesti e-residentsuse programmi. Seni on programmiga liitunud enam kui 22 000 ettevõtjat 138 riigist.

Korjuse sõnul saaks läbi krüptoraha teenindada digitaalnomaade, ning saadud raha saaks valitsus investeerida uutesse teenustesse, et siis veelgi meelitada selliseid nomaade.

Kuid kas see ongi innovatsioon, küsib ajakirjanik või on see katse tõmmata maksutulu ja rahalist iseseisvust moel, mis ei sobi euroala ja Euroopa Liidu liikmestaatusega kokku.

Estcoini ei saaks ametlikult liigitada ei valuutaks ega võlaks. Sel teel saaks Eesti hiilida mööda euroala põhimõtetele vastavast raha ja valuuta emiteerimise reeglitest.

See muidugi ei tähenda, et Eesti ei võiks soovi korral mõelda paralleelvaluutale. Itaalias on näiteks endine peaminister Silvio Berlusconi hiljuti käinud välja idee, miks Itaalial võiks olla oma valuuta.

Nimetades krüptoraha innovatsiooniks, ei lollita enam tõenäoliselt kedagi, märgib leht.