DNB pank kiirest majanduskasvust: ettevõtetel on uus hingamine
+5,7%! Just nii jõudsalt kasvas Eesti majandus (SKP) teises kvartalis, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Koos esimese kvartali 4,6%-ga on Eesti majandus esimesel poolaastal kokku kasvanud +5,2%. Arvestades mullust alla 2% kasvu, polnud just palju analüütikuid, kes oleks julgenud kuus kuud tagasi sääraseid numbreid prognoosida.
Kasvab kogu Euroopa
Eesti majandusel on kindlasti sel aastal läinud hästi, nagu ka teistel meie regiooni riikidel. Kui Soome ja Rootsi või ka Saksamaa ja Läti kasvavad, ongi Eestis päikselisemad päevad. Ning vastupidi. Praegu tulevad Euroopast sõnumid, et vähemalt lähitulevikus positiivne areng jätkub. Ka globaalsel tasandil on trendid plussmärgiga. Maailma mastaabis on kaubavahetuse mahud viimase 12 kuu jooksul võtnud suuna üles. See annab lootust, et jätkuv poliitiline ebakindlus (märksõnadeks näiteks Trump, Venemaa, Põhja-Korea), sh tugevamaks muutunud protektsionistlikud hääled, ei suuda üldist majandusarengut siiski liigselt mõjutada.
Eestis võis hakata märke taastuvast majandusarengust välja lugema eelmise aasta viimase kvartali andmetest. Suurema kasvuhoo saime aga ikkagi sel aastal. Meeldetuletuseks – laias laastus sõltub SKP kolmest olulisest tegurist: eratarbimine, valitsussektori tarbimine ning investeeringud. Selle aasta suurim ja küllalt järsk muutus on olnud investeeringute osatähtsuse tõus ning eratarbimise vähenemine. Siseriiklik tarbimine hoidis SKPd vee peal viimasel paaril aastal.
Palk jätkab tõusmist, nüüd kerkib aga ka inflatsioon
Keskmine palk on juba kuus aastat (alates 2011) kasvanud igal aastal rohkem kui 5%. Samal ajal on tarbijahinnad tõusnud oluliselt aeglasemalt, sh viimasel kolmel aastal (2014-2016) püsinud paigal või isegi langenud. Samuti on tööpuudus vähenenud. Kõik see kokku tähendab, et üha suuremal hulgal inimestel on viimase kuue aasta jooksul olnud iga aasta võimalik muudkui rohkem asju osta ning teenuseid tarbida. Seda võimalust on ka jõudsalt kasutatud.
Tarbijate meelehärmiks on sel aastal hinnad hakanud kasvama. Võrreldes aastataguse ajaga, on hinnad praegu umbes 3% kõrgemad. Keskmine palk kasvab küll ka praegu kiiremini kui hinnatase, kuid ostujõu edasine tugevnemine pole enam nii kiire. See annab tunda ka tarbimistempo raugemises.
Teatud inflatsioonitase on siiski majandusele suures pildis ning pikemas vaates hädavajalik. See annab ettevõtetele võimaluse müüki suurendada, kasumit teenida ning investeeringuid teha. Eestis jäid ettevõtete käibed seisma 2013. aasta lõpus ning pärast seda on pigem isegi allapoole tuldud. Alles nüüd, 2017. aastal, on müük uuesti selgemalt kasvama hakanud – võrreldes eelmise aasta sama ajaga esimeses kvartalis +8%, teises kvartalis +10%. Oma osa on selles olnud ka eksporditurgude tugevnemisel, mille mõjul on kaupade eksport esimesel poolaastal kasvanud +10%.
Ettevõtete kasumid on taastumas
Eelmistel aastatel, kui käibed ei kasvanud ja tööjõukulud muudkui tõusid, olid ettevõtete kasumid langustrendis. Eriti järsk kukkumine toimus veel eelmise aasta lõpus: neljandas kvartalis 20% (võrreldes sellele eelnenud aasta sama perioodiga), aasta peale kokku -10%. Koos nõrga 2015. aastaga anti eelmisest tipust (2014. aasta lõpus) järele -17%. Nüüd aga oleme näinud taastumist: võrreldes eelmise aasta sama perioodiga esimeses kvartalis +18%, teises kvartalis +22%. Samas tuleb mõista, et võrdlusbaas on madal (analüütikute keeles tähendab see, et eelmine aasta oli olukord eriti nigel) ning hetkel on kasumid veel ikka väiksemad kui 2012. ja 2013. aastal. Tööjõukulude surve palkadele pole kadunud. Efektiivsusnäitajad ehk käive või kasum tööjõukulu kohta on endiselt sarnased tasemetega, mida nägime 2008.-2009. aastal ehk siis, kui sõnavarasse lisandus väljend masu.
Hetkel on käibekasv siiski andnud ettevõtjatele veidi hingamisruumi. Tänu sellele on ka investeeringud jõudsalt kasvanud. Ettevõtete põhine statistika näitab, et esimeses kvartalis suurenesid investeeringud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 127 miljoni ning teises kvartalis juba 137 miljoni euro võrra. Esimesel poolaastal on osaliselt tasa tehtud seda, mis viimasel paaril aastal on jäänud tegemata. Eriti tugevalt on investeeritud veondussektoris ja seda tegelikult juba eelmise aasta algusest alates. Käesoleval aastal on neile aga lisandunud suurenenud investeeringud ka kinnisvaraalases tegevuses, töötlevas tööstuses (esimeses kvartalis suurem hüpe puidutöötlemissektoris) ning kaubanduses (selgem kasv teises kvartalis).
Kokkuvõtlikult on statistikaametil olnud sel aastal võimalik majandushuvilistele varasemaga võrreldes tuua rõõmusõnumeid. Eesti majanduskasv on tugevnenud, ettevõtete tulemused paranevad ning kindlus tuleviku suhtes on suurenenud.
