Advokaat selgitab: hästi planeeritud tehingueelse auditi võlud müüjale
Suurema tehingu tegemisel on mitu aspekti, millele tähelepanu pöörata. Kõige olulisemaks neist, millest teised alguse saavad, on müügiobjekt. Ja müügiobjekti puhul on oluline, et nii ostja kui müüja saavad ühtmoodi aru, mida ostetakse-müüakse. Erimeelsustest selles küsimuses saab alguse suurem osa vaidlusi ja nõudeid. Isegi jalgratast ostes tuleb see põhjalikult üle vaadata ja proovisõit teha. Seda enam peaks suuremahulise aktsia- või kinnisvaratehingu juurde enesestmõistetavalt käima põhjalik audit. Sellise auditi läbiviimisest kirjutangi ja seda just müüja poolt vaadates.
Mis auditist juttu on?
Ettevõtte müügi puhul on tavapärane riskide minimeerimine nii ostja kui müüja jaoks läbi põhjaliku due diligence analüüsi. Selle käigus läbiviidavaid auditeid on erinevaid: finants-, juriidiline-, maksu-, keskkonna-, juhtimisanalüüs jne, sõltuvalt tehingu eesmärgist, tehinguobjektist ja asjaoludest. Auditite käigus tuvastatakse, milliseid riske võib ettevõtte omandamine kaasa tuua, et ühelt poolt tekitada ostjale kindlus ostuobjekti sisus (ja vajadusel korrigeerida hinda) ning teisalt maandada müüja riske.
Miks on audit müüjale oluline ?
Müüja jaoks on põhjaliku auditi läbiviimisel kõige olulisemaks kasuks just tehingust tulenevate riskide maandamine – kõik analüüsi käigus leitu ning auditi käigus ostjale teatavaks tehtu saab lugeda ostja teadmiseks juba enne lepingu sõlmimist ning selle eest müüja pärast tehingut ei vastuta. Ehk ostja ei saa väita, et tema teadmine ostetavast ärist oli teistsugune ning müüja müüdud asi ei ole üldse see, milles kokku lepiti. Kui ostja sealjuures auditit piisava põhjalikkusega läbi ei vii, kuid info on talle edastatud ja edastamine fikseeritud, on see ostja probleem. Nagu jalgrattagi puhul – kui juba kuulutuses on kirjas, et rattal sadulat ei ole, siis ei saa seda ka pärast tehingu tegemist nõuda.
Lisaks eelnevale on aga auditist veel kasu. On juhtusid, kus ka müüja ise saab auditi käigus oluliselt parema ülevaate oma ärist ning oskab sellest tulenevalt tehingut paremini hinnastada. Kui ostja jaoks saavad auditi käigus võimalikud omandamisega kaasnevad riskid maandatud, mõjub see positiivselt hinnale.
Auditi ettevalmistamisel uuesti läbitöötatav ja avaldatav materjal loob enne ostjale avaldamist müüjale võimaluse likvideerida ilmnevad puudused ja sellega vältida nende mõju tehingule, mis võib seisneda nii hinna langemises kui lihtsalt tüütus punktis, mida läbi rääkida. Selliseks võib olla pikendamata domeen või patent, mõni tasumata lõiv või kirjalikult fikseerimata oluline kokkulepe. Mõne ostja jaoks väga olulise puuduse likvideerimiseks võib piisata üksnes telefonikõnest koostööpartnerile ja kogu tehing on lihtsam ning tulemuslikum.
Hästi ettevalmistatud, põhjalik ja ülevaatlik audit tekitab ostjas tunde, et ühing on hästi juhitud, toimiv ja kõik ongi korrektne ning professionaalne. Vastupidine olukord aga võib tekitada rohkelt kahtlusi ja jätta väga halva mulje isegi kui tegelikkuses on kõik korras. Olgugi, et emotsioon, mõjutab see taas kogu tehingut.
Kuidas auditit teha?
1. Pädev meeskond on kõige alus
Nagu ikka, sõltub tulemus suures osas tegijatest. Auditi korraldamiseks tuleks luua meeskond, kus on piisavalt inimesi ettevõtte seest ning piisav võimekus väljastpoolt. Sisene meeskond peaks katma peamised ärisuunad ning inimesed, kes valdavad hästi kasutatavat dokumendihaldussüsteemi. Siseselt tasub läbi mõelda, kes peaksid tehingu toimumisest juba teadma ning kes võivad sellest teada saada kogemata – auditi käigus. Planeerida tasuks ka küsimustele vastamine – kuidas laekuvaid küsimusi jaotada ning kes vastab. Väline meeskond peaks kaasa tooma kogemuse – millisel viisil dokumendid avalikuks teha, milliseid dokumente avalikuks teha jms. Välise nõustaja kaasamine aitab tuvastada ka eelpool kirjeldatud probleeme, mida auditi käigus kõrvaldada ning pakub lihtsaid lahendusi, kuidas neid kõrvaldada. Väline meeskond sõltub vajalike auditite arvust ning vastab ettevõtte ärispetsiifikale. Kindlasti võiks seal sisalduda tehingukogemusega advokaadibüroo, kes oskab ka soovitada lisanduvaid finants-, tehnilise-, keskkonna- jms auditite korraldajaid.
2. Loo struktuur
Et audit oleks piisavalt ülevaatlik ja kõikehõlmav, on kasulik dokumentide koondamine kokkulepitud struktuuri alusel. Nii on ka ostjal lihtsam dokumentidega tutvuda. Sellise struktuuri oskab välja pakkuda nõustaja, kuid igaks juhuks tasub ka ise üle mõelda, kas ettevõtte spetsiifikast tuleneb veel midagi olulist. Kõige olulisemad dokumendid õiguspoolel, mis tuleks kindlasti koondada, on:
- Suuremahulised lepingud ja lepingud suurimate koostööpartnerite/klientidega;
- Majandustegevuse spetsiifikast tulenevalt olulised lepingud, tingimused, asjaolud – selliste rahaline maht ei pruugigi olla suur, ent näiteks mõne tarkvara olemasolu võib olla toimimiseks väga oluline;
- Lepingud, mis sisaldavad sätteid osaluse võõrandamise kohta – näiteks pankadega sõlmitud lepingute kohaselt tuleb neile omaniku muutumisest tavapäraselt ette teatada või saada isegi kooskõlastus;
- „Väikesed eripärad“ – dokumendid ja korraldused, mis ei ole tavapärased. Alati pakub huvi autode kasutamise kord, boonussüsteemid jms.
Eelnev ei ole kindlasti ülevaatlik struktuur auditi korraldamiseks, vaid pigem täiendav mõttekoht millele lisaks auditi struktuurile tasuks mõelda.
3. Kaalu müüjapoolse auditi läbiviimist
Et kõik eelnev läheks sujuvalt ja ajaraamis, tasub kaaluda nn vendor due diligence ehk müüjapoolse auditi läbiviimist kaardistamaks olemasolevad riskid ning valmistamaks ette juba ostjapoolset auditit. Selle käigus mitte lihtsalt ei koondata olemasolevaid dokumente, vaid vaadatakse need ka kolmanda isiku silmaga läbi ning esitatakse ettepanekud ja lahendused, kuidas puudused lihtsalt kõrvalda.
Kokkuvõtteks ei taha keegi osta ega müüa põrsast kotis, vaid asi tuleb enne ostmist korralikult üle vaadata. Suurtehingu puhul on selleks ülevaatamiseks due diligence audit.
