Teatavasti on valitsuse kokkulepitud riigieelarve strateegias palju suuri kulutusi infrastruktuuri, aga ka näiteks riiklikesse üürimajadesse.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu ütles ERR-ile, et valitsusele ei anna kiire majanduskasv eelarve koostamisel laveerimisruumi juurde, pigem vastupidi. „Mida paremini läheb majandusel, seda vähem peaks riik eelarve kaudu majandusse sekkuma,” sõnas ta.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ütles oma kommentaaris otsekoheselt, et kuna majanduskasv on kiire, oleks mõistlik koguda reserve kehvemateks aastateks. „Buumist võib olla veel vara rääkida, aga selge on see, et valitsusel pole praeguses olukorras mõtet majandust rohkem stimuleerida.”

On märkimisväärne, et sisuliselt sama ütles IRL-i kuuluv rahandusminister Toomas Tõniste. „Olen seisukohal, et riik ei tohi hakata kiirema majanduskasvu tõttu kulusid kasvatama,” teatas ta oma kirjalikus kommentaaris. „Põhilised riigieelarvet puudutavad otsused tehti sel aastal juba kevadel. Kas ja kuidas me neid korrigeerime, otsustame pärast rahandusministeeriumi uue majandusprognoosi valmimist lähinädalatel.”