Teliaga lepingut lõpetada soovinud klient sai seadmete tagastamata jätmise eest kaela trahvinõude
Tarbija avalduse kohaselt sõlmis ta 18. juunil 2014 kauplejaga lepingu sideteenuse kasutamiseks Elva linnas ning kolme seadme - ruuteri, digiboksi ja optilise võrgu terminali - kaheaastase kasutuslepingu.
Tarbija väitel soovis ta möödunud aasta juulis paigaldada sideteenused ja seadmed ümber uude elukohta, kuid Telia ei suutnud tehniliste võimaluste puudumiste tõttu seda teha, kuigi lepingu sõlmimisel selgitati, et seadmeid on võimalik kaasa võtta.
Ühtlasi selgitati talle, et kui ta lõpetab teenuse lepingu enne käesoleva aasta juunit, tuleb tal maksta trahvi. Kuigi klient enam teenust ei tarbinud, jätkas Telia igakuiste arvete esitamist.
Asjaajamine lükkus isiklikel põhjustel edasi ning klient jätkas hoolikalt arvete tasumist.
Avalduse lepingu lõpetamiseks esitas klient tänavu 23. veebruaril, misjärel esitas Telia talle nõude seadmed tagastada või tasuda lepingu rikkumise eest trahvi. Neid lepinutingimusi, millele Telia tugines, ei ole kliendi sõnul talle varem esitatud.
Tarbija ei nõustunud, et ta on lepingut rikkunud, sest lepingu tähtaeg oli juuliks 2016 möödunud. Kliendi hinnagul ei pea ta seadmeid Teliale tagastama, sest on seadmed välja ostnud. Seetõttu ei ole ta ka nõus tasuma mingisuguseid trahve ning soovib, et Telia hüvitaks talle olematu teenuse eest esitatud arvete alusel ajavahemikus juuli 2016 - veebruar 2017 tasutud summa 106 eurot (moraalne kahju).
Telia: seadmed kuuluvad lepinguga meile
Telia selgituse kohaselt oldi valmis teenus uuele aadressile viima, kuid selleks tulnuks ehitada täiendav liiniosa, millest klient keeldus. Telia pakkus ka muid lahendusi, kuid ka neist tarbija keeldus.
Samas ei esitanud klient avaldust sideteenuse lepingu lõpetamiseks, mistõttu jätkas Telia kliendile teenuse osutamist ja teenuse eest arvete esitamist (kuutasuga 11,83 eurot). Tarbija on kõik arved tasunud. Selle aasta algul, 6. veebruaril võttis Telia kliendiga ühendust, sest samal aadressil soovis teenust hakata kasutama teine klient. Poolte kokkuleppel lõpetati leping 1. märtsil.
Kuna klient soovis seadmed jätta endale, siis selgitati talle, et need kuuluvad Teliale ja hoiatati, et seadmete tagastamata jätmist loetakse lepingurikkumiseks ning Teliall on õigus nõuda lepingus määratletud kahjuhüvitisi.
Klient aga keeldus seadmeid tagastamast, mistõttu esitati talle arve tasuda ruuteri eest 22,25 eurot, digiboksi eest 20 eurot ja optlise võrgu terminali eest 62,10 eurot.
Kompromissina on Telia valmis loobuma ruuteri ja digiboksi eest kahjuhüvitise nõudest kokku summas 42,25 eurot ning kui klient tagastab optilise võrgu terminali, siis ka selle eest hüvitisena nõutud 62,10 eurost.
Komisjoni istungil kinnitas Telia, et on loobunud ruuteri ja digiboksi eest nõutud summadest ning kui klient tagastab optilise võrgu terminali, siis ka selle seadme eest nõutud summast. Klient nõustus tagastama optilise võrgu terminali ning pooled leppisid kokku, kuhu ja mis tähtaja jooksul tuleb see viia. Ülejäänud osas jäi klient oma nõude juurde.
Tarbijavaidluste komisjoni otsus: osaliselt rahuldada
Komisjon rahuldas tarbija nõude osaliselt, sest Telia tühistab kliendile esitatud arve summas 62,10 eurot pärast seda, kui klient on Teliale tagastanud optilise võrgu terminali Huawei GPON ONT HG8010 (Tarbija viib nimetatud seadme Telia esindusse). Nõuet moraalse kahju ja tühjalt teenuse eest tasutud perioodi ei rahuldatud.
