Väikeköögid ootavad leebemaid reegleid
Seetõttu käib sellesuunaline aktiivne lobitöö ka Euroopas, kus väiksemate söögikohtade eest seisab erinevate riikide vastavaid alaliite koondav katusorganisatsioon.
“Küsimus on turismi eluvõimelisuses väljaspool suurlinna, mis Eesti jaoks on iseäranis oluline,” rääks Visnapuu. “Kui arvestada soomlaste suurt osakaalu meie külaliste seas ning korduvkülastuste suurt hulka, on inimeste Tallinnast välja meelitamine meile eluliselt tähtis.”
Sellega, et hügieeninõuded on väikestele toitlustajatele liiga ranged, on nõus ka Läänemaa Tooraku turismitalu perenaine Merike Kalvin. “Meil on küll uus korralik köök olemas, kuid viis kraanikaussi selles on ilmne liialdus,” lausus ta. Samuti ei pea ta õigeks, et ka väikestele on kehtestatud ranged enesekontrolli nõuded, mille järgimisel ei ole suurt mõtet, kuid aega kulub selle tarvis palju.
Tooraku sai nõuetele vastava köögi paari aasta eest, just uute nõuete vastavusse viimise vajaduse tõttu.
Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse büroo juhataja Kairi Ringo sõnul on probleemidest räägitud ka ministeeriumiga, kuid lõviosa neist juttudest on lõpu leidnud seal, kus vastaspool peaks tegema konkreetseid ettepanekuid.
“Teada oleks vaja konkreetseid punkte, mis väiksematele rasked täita on, kuid nii kaugele ei ole meie jutud jõudnud,” lausus Ringo.
Eesti õigusakte peab ta küll põhimõttelisteks, kuid siiski üsna laialt tõlgendatavaiks, mistõttu saavad neid vastavalt oma vajadustele kohandada nii suured kui väiksed köögid. “Kindlasti teeks olukorra lihtsamaks heade hügieenitavade nõuded, mis vajaliku lihtsalt ja konkreetselt lahti seletavad,” märkis ta. Need on Ringo kinnitusel praegu ka väljatöötamisel.