Nordea: töötajate ja tööandjate hoiak tööandjapensioni suhtes erineb kardinaalselt

Nordea Pensions Estonia tellitud uuringust selgub, et töötajate ja tööandjate hoiak tööandjapensionisse erineb kardinaalselt. 58% töötajatest peab tööandjapensionit oluliseks, aga seda pakub täna Eestis vaid 3% ettevõtetest.

Nordea Pensions Estonia juhatuse esimehe Angelika Tageli sõnul näitavad uuringu tulemused, et elanikkonna ootused Eestis alles lapsekingades olevale tööandjapensionile on kõrgemad kui tööandjad seda täna pakkuda suudavad.
“Uuringu eesmärk oli hinnata nii Eesti elanike kui ka tööandjate teadlikkust tööandjapensioni kohta ning suhtumist sellesse. Tulemused kõnelevad enda eest. Tööandjate ja ettevõtete nägemused lähevad nii mitmeski punktis lahku, erinedes nii motiveerituse, hüvede, kui ka kitsamalt tööandjapensioni olulisuse hindamises.” Tageli sõnul peetakse töötajate seas tööandjapensionit sagedamini (58%) oluliseks hüveks kui näiteks spordi- ja vabaajategevuste toetamine (53% vastanutest) või ühisüritused kolleegidega (41%). Samal ajal tööandjatest tähtsustab tööandjapensioni vaid 27%.

“Meil on praegu kasutusel kolmesambaline pensionisüsteem, mis toetab inimeste pensionivara kasvatamist. Tööandjapension peaks olema täiendavalt motiveeritud neljas sammas.” Tageli hinnangul on tööandjapensioni vähene populaarsus tingitud eelkõige puudulikust teadlikkusest. “Küsitluse tulemused näitavad selgelt, et tööandjapensioni mõiste on ühiskonnas veel vähe kinnistunud. Arvatakse näiteks, et see on seotud tööstaaži või palga suurusega.” Vähest praktikat seostasid tööandjad ka suure lisakulu või vahendite puudusega, mis on Tageli sõnul ekslik arvamus. “Tööandjapension on ettevõtte võimalus töötajaid motiveerida, panustades nende III pensionisambasse. Makselt ei pea tasuma tulumaksu, mis annab rahalise võidu. Palgana makstes oleks kulu 20% suurem.”

„Mul on hea meel, et siiski on juba täna Eestis ettevõtteid, kes oma töötajate tulevikku tööandjapensioni näol panustavad. Eeskujudeks on näiteks Skype, mõned riiklikud struktuurid, haiglad, Eesti mõistes suurtootjad ning ka Nordea Grupp,“ lisas Tagel.

Nordea Pensions Estonia tööandjapensioni hiljutise uuringu eesmärk oli hinnata nii Eesti elanike kui ka tööandjate teadlikkust tööandjapensioni kohta ning suhtumist sellesse. Uuringus osales 1000 vastajat vanuses 23-59 aastat ja 300 vähemalt 26 töötajaga ettevõtte ja kolmanda sektori asutuse esindajat, kes otsustavad töötajatele motivatsioonipaketi raames pakutavate hüvede üle.

Fakte uuringust:

• Tööandjatest 2% hinnangul pole nende töötajad motiveeritud. Samas väidab elanikest 17%, et pole tööl motiveeritud.
• 82% tööandjatest maksab enamikule oma töötajaist head põhipalka. 31% töötavatest elanikest väidavad, et saavad head põhipalka. 86% tööandjatest annab enamikule oma töötajaist tunnustust ja tagasisidet. 20% töötavatest elanikest väidab, et saab seda.
• Tööandjapensionit peab oluliseks motivaatoriks 58% elanikkonnast, ent vaid 27% tööandjatest.
• Sagedamini arvatakse, et tööandjapensionit kogub tööandja ise, kui et tegu on maksetega töötaja pensionifondi
• Paljud oletavad, et see hüve on, peaks olema seotud nt tööstaažiga.
• Tööandjatest 3% väidab, et juba pakub tööandjapensionit;
• Pooled vastanutest soovivad, et tööandja pakuks tööandjapensionit ja 47% arvab, et pensionipõlve kindlustamine on neile väga oluline. Samas vaid 10% tunnistab, et on piisavalt mõelnud oma pensionipõlve kindlustamisele.