Erik Puura: ülikooli ja ettevõtte koostöö tähtsamad komponendid on vastastikune mõistmine ja koostöökontaktide arv
Püstitatud on küsimus, kas Eesti ettevõtjad peavad innovaatilisi lahendusi hankima Eesti ülikoolidelt ning kas Eesti ülikoolide teadussaavutusi peavad ilmtingimata rakendama just Eesti ettevõtjad.
Juba üle 10 aasta on ettevõtjate ja teadlaste koostöö stimuleerimiseks suunatud nii riigi raha kui Euroopa Liidu tõukefondide vahendeid: teadus- ja arenduskeskuste (TAK-ide) meede, kompetentsikeskuste meede, eel- ja rakendusuuringute ning tootearenduse toetused, innovatsiooni- ja arendusosakud, Spinno programm jne. Rahvusvaheliselt toetab projekte koostöös ettevõtetega Euroopa Liidu Horisont 2020 programm.
Kõige selle tulemusel on ülikooli koostöö ettevõtetega märkimisväärselt kasvanud ja koostöövormid mitmekesistunud. Samas toimub suurem osa koostööst jätkuvalt erinevate toetusskeemide raames ja erinevaid ettevõtetele suunatud toetuseid on Eestis tõeliselt palju. Näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus pakub alustavale ettevõtjale 23 ja tegutsevale ettevõtjale 53 erinevat teenust ja toetusskeemi, sellele lisanduvad SA Archimedese vahendatavad meetmed, ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja PRIA toetused on osaliselt ettevõtetele suunatud, jne.
Ülikoolid ning teadus- ja arendusasutused on loonud koostöövõrgustiku ADAPTER, mis viib teadlased ja ettevõtjad omavahel kiiresti kokku. Hetkel on ADAPTERIGA liitunud 11 asutust. Koostöövõimalusi saab otsida 386 pakutava teenuse hulgast, kuid kõige lihtsam on sisestada omapoolne küsimus või probleemipüstitus, mis jõuab kõikide partneriteni ning vastused vormistatakse 5 tööpäeva jooksul. Sealt edasi toimuvad vastastikuse huvi korral juba silmast silma kohtumised. Huvi Adapteri vastu on tekkinud ka välisriikides, samas kokku on alates käivitamisest eelmise aasta lõpul esitatud Eesti-siseselt 142 päringut – see arv võiks olla märkimisväärselt suurem. Pisut rohkem kui iga kümnes pöördumine jõuab teadus- ja arenduslepinguni. Hetkeks on Adapteri vahendusel sõlmitud üle 550000 euro ulatuses lepinguid.
Adapteri partnerid korraldavad igal aasta ka teadlaste ja ettevõtjate koostööfestivali „Õigel ajal õiges kohas“. Tänavu korraldab üritust TTÜ ja see toimub 28. novembril Tallinnas. Koostööfestivalil sõlmitavad otsesidemed kanduvad omakorda üha uutesse koostööepisoodidesse.
Lisaks arendavad ülikoolid vastavalt võimalustele ka otse ettevõtlussuhteid. Näiteks Tartu Ülikoolil on oma partnerlusprogramm. Arvestades lepingulise koostöö mahtu avaliku ja erasektoriga viimastel aastatel, on Tartu Ülikool endiselt suurim partner Baltimaades. Seega ei tahaks kuidagi nõustuda väitega, et ülikool ei pakuks ettevõtetele sobivat partnerlust.
Kindlasti soovime, et suured välisettevõtted just meie teadlastelt teadus- ja arendustööd telliksid. Seniste kogemuste najal tuleb paraku tunnistada, et kui meie kõrgetasemeliste ja unikaalsete oskusteni jõutakse, kaasneb sellega väga harva suuremahuline koostööleping.
On kolm peamist põhjust, miks välisettevõtted meist huvituvad: meil on kõrgetasemeline ja nende jaoks unikaalne teadussuund, meid ja ka meie ideid saab kasutada katsepolügonina, meilt saab üle osta eksperte või värvata lõpetanuid. Samas raha loevad välisettevõtted sageli veel rohkem kui Eesti ettevõtted. Ja eks igal ettevõttel ole patriotism, sotsiaalne vastutus ka oma riigi ülikoolide ees. Stockholmi Tehnikaülikoolis doktorantuuris õppides tõdesin, kuidas ettevõtted finantseerisid isegi alusteaduse komponenti – sest oma ülikooli teaduse arengut väärtustati eriliselt. Eestis pole ma midagi sellist kogenud.
Parim meetod koostöö käivitamiseks on teadlaste endi poolsete sidemete loomine rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel, lisaks on hulgaliselt teadusmahukaid suurettevõtteid, mille arendustöötajad loevad teaduspublikatsioone ja otsivad selle kaudu huvipakkuvaid teadlasi ja teadusrühmi. Töö välisettevõtete suunal peab jätkuma, oleme tugevas globaalses konkurentsis ja iga edusamm selles teeb meid tugevamaks.
Eelmisel nädalal külastasid Tartu Ülikooli 11 Hollandi tippülikooli finantsjuhid. Kasutasin võimalust uurida, kuidas on neil lood ettevõtluslepingutega. Ootasin loomulikult vastust, et kuna neil on palju kodumaised suurettevõtteid, siis moodustab ka lepingute maht olulise osa ülikoolide eelarvest. Vastus aga oli üllatav: suurettevõtted on igati huvitatud koostööst, sealhulgas üliõpilaste värbamisest, koostööseminaridest, üheskoos osalemisest Horisont 2020 programmides jne, kuid suuremahulisi koostöölepinguid sõlmida eriti ei taheta.
Ühiskonna teenimise mustrid
Kui hakata tungima koostöö sisusse, siis nii, nagu on ettevõtted erinevad, on ka igal instituudil omapärane ühiskonna teenimise muster. Näiteks püüavad arvutiteadlased ja informaatikud oma lepingute mahtu tõsta, kuid eelkõige avaldub just seal ettevõtete ülisuur vajadus tööjõu järele ning ülikool peab üha rohkem koolitama ning omalt poolt riiklike õpperahade tagamiseks hoolitsema selle eest, et üliõpilased välja ei langeks (loe: ettevõttesse hästi tasustatud töökohale ei läheks).
Füüsikud ja keemikud peavad hoolitsema, et koostöö eriti välisettevõtetega areneks, samas aga ka et välisettevõtted liiga odavalt meie teadussaavutusi kätte ei saaks. Arstiteadlaste rolliks aga on eelkõige end pidevalt arendada, et olla kursis arengutega maailmas ja siin nii enda kui rahvusvahelisi teadustulemusi inimeste paremaks raviks rakendada.
On ka teadustulemusi, mis mitte ainult ei toeta ettevõtete arengut, vaid isegi takistavad seda. Näiteks ohtlike ainete avastamine tööstusheitmetes või emissioonide kahjuliku mõju tõestamine inimese tervisele ja keskkonnale võib viia tööstusettevõtte raskesse seisu, kuni pankrotini välja. Kui käsitleda seda dilemmat ettevõtete sotsiaalse vastutuse seisukohalt, siis nii peabki olema, kui aga läheneda puhtalt majandusnäitajate kaudu, siis võib osa teadusest käsitleda ka kui surmahoopide jagajat. Tõsiasi on see, et ühiskonna väärtusteahelas ei vasta loosung „teadus ainult ja tervikuna ettevõtluse teenistuses“ kindlasti mitte tõele.
Kokkuvõttes on iga instituudi, teaduskonna, kolledži roll oma võimaluste muster ettevõtetele võimalikult hästi avada ning uutes arengutes ettevõtluskoostöö võimalusi arvestada. Väga palju lisavõimalusi pakub koostöö teiste allüksuste ja ülikoolidega. Ülikooli keskse toe rolliks on eelkõige kontaktide loomine ja algetapil arendamine, aidates teha pakkumisi ning koostöökokkuleppeni jõudmise korral aidata seda vormistada. Kuid just seminaridel ja konverentsidel on igal teadlasel võimalik ka endal koostöökontakte sõlmida. Ettevõtlussuhe on nagu iga teine suhe – see kas töötab või mitte.
Selleks, miks igast kohtumisest ei sünni pikaajalist koostööd, on palju põhjuseid. Kas oli küsimus vale või vastus juba avalikult teada, kas oli ettevõte arvestanud palju väiksemate kuludega, kas polnud ülikool võimeline vastavat kompetentsi pakkuma või tähtaega täitma. Kuid igal juhul on kõik kontaktid väärtuslikud ning mida rohkem on kontakte, seda tihedamaks ettevõtluskoostöö muutub.
