Euroopa toetab saaste vähendamiseks elektriautode arengut, miks Eesti promob aga kallist biogaasi?

Lähiajal tuleb Euroopa Komisjonis arutlusele CO2 emissiooni vähendamine autonduses aastatel 2021-2030. Eesti ujub aga eesmärgi täitmisel kangekaelselt Euroopa üldise suunaga vastuvoolu ja proovib "leiutada jalgratast", ütleb AMTEL.

Euroopa autotootjate assotsiatsioon (ACEA) pani hiljaaegu paika oma eesmärgi, milleks on CO2 emissiooni vähendamine 2030. aastaks 20% võrra 2021. aasta tasemest.

Samas rõhutati ACEA avalduses, et antud eesmärgi täitmine sõltub ennekõike ühest olulisest tingimusest - et kõigis Euroopa riikides arendataks kiiremas korras välja korralikud elektriautode ja pistikhübriidide laadimisvõrgustikud, sest just seda tüüpi autode tootmisele rõhuvad täna kõik tootjad ning ainult elektri- ja hübriidautode abil on võimalik saavutada püstitatud eesmärgid.

Just antud eesmärgi täitmiseks jagatakse valdavas osas Euroopa Liidu liikmesriikides toetusi elektriautode ja pistikhübriidide soetamiseks ja tarbimiseks. Mõnes riigis toetatakse tarbijat elektriautode soetamisel, mõnes jälle on vabastatud registreerimis- ja/või aastamaksudest ning mõnes riigis toetatakse kõigi antud meetmetega.

Kangekaelne vastuvoolu liikumine Eestis

Eesti riik jätkab kangekaelselt autotranspordi arengusuundi kaaludes ujumist ülejäänud Euroopa Liidu ja ka autotootjate tulevikunägemustega vastuvoolu.

Seda nimelt jätkuvalt biogaasiautosid soosides ja soodustades. Kindlasti aitab hiljaaegu riigi poolt vastu võetud otsus toetada ühistranspordis biometaani kasutamist kaasa ELi taastuvenergia direktiivi täitmisele.

"AMTEL on seisukohal, et tänases olukorras, kus maailma suurriigid ja autotootjad on tõsiselt liikumas elektriajamiga autode intensiivse arendamise suunas, ei ole majanduslikult mõistlik nö jalgratast leiutada mujal maailmas läbikäidud suunal. Nii suru- kui vedelgaasiautodel on omad eelised, mis paraku biogaasi kasutamisel puuduvad. Biogaasi tootmisest on Eestis räägitud 6-7 aastat, aga majanduslik ja strateegiline (nt. kaitsevõimeline) põhjendatus on nõrk.

Eesti autonduses tekitatakse nn. pendli efekti - me liikusime maailma esirinnas oma elektriautode ja laadimisvõrguga. Siis muutsime järsult suunda ja nüüd liigume trendile vastu," kommenteeris AMTELi juht Arno Sillat.

"Riigi ja seega meie kõigi jaoks on aga tegemist kalli tootega - biometaani tootmisse tuleb investeerida märkimisväärselt ning toodangu ühiku hind kujuneb tuntavalt kallimaks kui maagaasi oma, võrreldavaks diiselkütuse ekvivalentse hinnaga, milles on aga riigieelarvet tõhusalt toetav aktsiis sees. Euroopas kasutatakse biogaasi eelkõige kütteks ja biometaaniks pigem ei rafineerita."

Ka surugaasiautode müük Euroopas on languses, mullu müüdi neid ligi 20% vähem kui 2015. aastal, mil samuti toimus langus võrreldes eelmise perioodiga.