Angry Birdsi turundanud Peter Vesterbacka tahab Tallinna-Helsingi tunnelit Hiina rahaga juba järgmisel aastal ehitama hakata
Angry Birdsi endine turundusjuht Peter Vesterbacka ja tema koostööpartnerid kavatsevad saada rahvusvahelise finantseeringu Tallinnast Keilaniemi kaudu Helsingi-Vantaa lennuväljale kulgeva raudtee jaoks kokku selle sügise jooksul ja ehitama peaks hakkama juba järgmisel aastal.
Vesterbacka sõnul tuleb novembris enne iga-aastast idufirmadele mõeldud üritust Slush Soome Hiina otsustajate delegatsioon. Kui läbirääkimised õnnestub siis lõpule viia, saab ka avalikkusele rohkem rääkida, vahendab Helsingin Sanomat.
„See tehakse täielikult erafinantseeringuga. Me ei taotle raha Soome või Eesti riigilt ega Euroopa Liidult. Valdav osa finantseeringust tuleb Hiinast, aga ka Põhjamaade pensionifondid on andnud tagasisidet, et just sellist pikaajalist investeerimisobjekti on nad igatsenud,“ ütles Vesterbacka telefoni teel Singapuri Slushilt.
Projekti on ette valmistanud ehitusvaldkonna konsultatsioonifirmad Jaakko Pöyry Oy, A-insinöörit ja Fira. Tasuvusarvutusi on teinud konsultatsioonifirma PWC. Vesterbacka sõnul tasuks tunneliühendus ennast ära 37 aastaga. Raudtee võiks olla kasutusel aastast 2023-2024.
Tasuvus tuleks just inimeste transpordist, kellest üha suurem osakaal oleksid Hiina turistid, aga ka Helsingi-Vantaa lennujaama sõitvad eestlased.
„Kaubaliiklust oleks eeskätt öisel ajal,“ ütles Vesterbacka.
Vesterbacka on Helsingin Sanomate teatel sõelunud Eesti ja Soome ministrite vahet, rääkinud finantseerijatega ja õppinud isegi hiina keelt.
„Kui kavatsen paluda hiinlastelt 15 miljardit eurot, on igati viisakas teha seda nende omas keeles,“ lausus Vesterbacka.
Tunneli maksumus on erinevate variantide puhul erinev. Paar aastat tagasi valminud ametliku uuringu järgi võiks 85-kilomeetrine raudteetunnel maksta 9-13 miljardit eurot, millest tunneli osa oleks neli miljardit eurot.
Vesterbacka on leidnud hingesugulase Espoo linnavalitsuse juhis Markku Markkulas, keda võlub tunneli marsruut Espoo Keilaniemi kaudu.
Tunnel Tallinna on näha juba Keilaniemi maakasutuslahendustes. Linnaplaneerimiskomisjon pani aasta alguses riiulile planeeringumuudatuse, millega oleks kindlaks määratud Helsingi ringraudtee lõppjaam Keilaniemis.
„Me ei taha praegu ehitada valesse kohta selliseid lahendusi, mis võiksid raskendada võimaliku Tallinna-tunneli elluviimist,“ ütles Markkula.
Espoo linnapea Jukka Mäkelä on aga tellinud Keilaniemi variantide kohta uuringu. Neid ja projektiga seotud raudteevõrgu-uuringut arutatakse oktoobri alguses Espoo linnavalitsuses.
Hiina infrastruktuuriehituse tempoga harjunud Vesterbackal on raske mõista, kuidas üsna traditsioonilise tehnikaga ehitatava tunneli projekteerimiseks võidakse kulutada aastakümneid. Tema hinnangul annab nobe elluviimine kokkuhoidu.
„Pöyry koostas nimekirja kõigist ehitamiseks vaja olevatest lubadest ja neid oli küll palju. Briifisin Soome ja Eesti peaministreid ja sealt tuli sõnum, et lubade menetlemist võib kiirendada. Nii tehti ju Soomes Äänekoski tselluloositehasega,“ rääkis Vesterbacka.
Vesterbacka ja tema partnerite kontseptsioonis oleks tunnelil kolm jaama. Üks tuleks Eesti ranniku juurde tehissaarele, kuhu paigutuks 50 000 elanikku. Keilaniemis oleks maa-alune jaam ja kolmas jaam paigutuks Helsingi-Vantaa lennuväljale.
