Kui naaber käib närvidele, saab ta alistada seaduse muskli abil
Mööda saab aeg, kus korteriühistus võib üks liige lähtuda oma elustiili harrastades põhimõttest: „Minu korter, teen mida tahan! Kui ei taha, ei maksa ka makseid!” Korteriomandiseaduses on kirjas, et kui korteriomanik on korduvalt eiranud ühistu sisekorrareegleid ja teised korteriomanikud ei pea tema ühistusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandaks ehk siis maha müüks.
Tegu on äärmusliku vahendiga
„Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada siis, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata korteriomandi ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustused. Ka siis, kui ta on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või kui ta häirib oma tegevusega oluliselt teiste elu ja nad ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka,” selgitab Eesti korteriühistute liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.
Ta märgib, et kuigi võõrandamise nõude esitamist võib pidada äärmuslikuks vahendiks, on see kahtlemata tõhusaks mõjutamise võimaluseks. Need seaduse sätted on abimeheks korteriühistutele, kes maadlevad tihti pahatahtlike ja pikaaegsete võlglastega ning korteriomanikega, kes pidevalt ja oluliselt häirivad ühistus kehtestatud korda ja teisi korteriomanikke.
Selle üle, kas võõrandamise nõue esitada, otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel üldkoosolekul. Tähelepanu peab pöörama sellele, et otsuse poolt peab olema enamik korteriomanikest, mitte suurem osa koosolekul osalenud korteriomanikest. See tähendab, et kui elamus on näiteks 12 korterit, siis võõrandamisnõue loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on seitse korteriomanikku. Kusjuures seadus sätestab, et selle nõude esitamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada ega piirata. See kehtib ka juhul, kui kinnisomand on jagatud ainult kaheks korteriomandiks. Sellisel juhul võib korteriomandi võõrandamise nõude esitada üks korteriomanik teise vastu.
Kui nõue on esitatud, siis on korteriomanikul õigus oma korter esmalt ise maha müüa. Üldkoosolek peab määrama korteriomandite vabatahtlikuks võõrandamiseks mõistliku tähtaja, milleks loetakse üldjuhul kolm kuni kuus kuud. Kuid see võib sõltuda konkreetse korteriga seotud asjaoludest ja turu olukorrast selles piirkonnas.
Kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korterit tähtajaks võõrandanud, otsustab võõrandamise vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel kohus.
Nimetatud hagi tuleb esitada enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Kui kohus hagi rahuldab, siis on kohtutäitur see, kes võõrandab vaidlusaluse korteri täitemenetluse seaduses sätestatud korras. Korteriühistul ei ole õigust kõnealust korterit võõrandada, kuna ta ei ole selle omanik.
Appi tuleb e-käsiraamat
Jaadla sõnul küsitakse sageli, kust kohast läheb piir, millest alates on korteriomandi võõrandamise nõude esitamine õigustatud? „Kohtupraktika on siinkohal mitmekesine ja asjast huvitatutel soovitan vaadata Eesti korteriühistute liidu väljaantavat e-käsiraamatut „Riigikohtu lahendid korteriühistute asjades”, mis on leitav liidu kodulehelt,” ütleb ta.
Raamatut antakse välja 2012. aastast ja selle on kokku pannud Eesti korteriühistute valdkonna parimad asjatundjad – liidu juristid. Raamatut saab lugeda tasuta. Näiteks on seal eelmise aasta lahendite teemadeks korteri võõrandaja ja omandaja solidaarne vastutus, korteri omandaja vastutus alates 2018. aastast, korteriühistu õigused kaasvalduse ja -kasutuse rikkumisel, rahaliste nõuete esitamine, maja renoveerimine pööningukorruse võõrandamisega jpm.
