Saagikoristus on halva ilma tõttu alles poole peal

Septembri keskpaigaks oli statistikaameti teatel koristatud märgatavalt vähem teravilja kui mullu, rapsi ja kartuliga on seis veidi parem. Mullu oli saak kokkuvõttes teatavasti aga väga vilets ja rohke vihma tõttu kardetakse sama ka tänavu.

15. septembriks oli koristatud 57% teravilja, 47% rapsi ja rüpsi ning 49% kartuli kasvupinnast - eelmise aasta samaks ajaks oli koristatud aga 91% teravilja, 49% rapsi ja rüpsi ning 50% kartuli kasvupinnast.

Ebasoodsate ilmastikuolude tõttu hilines nii saagi valmimine kui ka koristuse algus mitme nädala võrra. Seetõttu on taliteraviljast koristatud 77% ja suviteraviljast vaid 45%.

Taliviljadest on talinisu koristatud 78% ja rukist 76%, suviviljadest on otra koristatud 63%, kaera 51% ja suvinisu 19%. Talirapsi ja -rüpsi on koristatud 92%, suvirapsi ja -rüpsi aga 8%. Vähe on koristatud ka kaunvilja, vaid 24%.

Vili kasvab 3307 ruutkilomeetril

Esialgsetel andmetel kasvatati sel aastal teravilja 330 700 hektaril, sellest on teraks koristatud 57%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 4537 kilogrammi teravilja. Kaunvilja kasvatati 65 800 hektaril ja saagikus koristuspinna hektarilt oli 2670 kilogrammi.

Rapsi ja rüpsi kasvatati kokku 73 700 hektaril. Enamik talirapsist ja -rüpsist on koristatud, enamik suvirapsist ja -rüpsist aga veel koristamata.

Kartulit kasvatati 5400 hektaril, millest 49%-l on kartul võetud.