FOTOD | Väol avati uus koostootmisjaam
Utilitas avas täna Väol uue koostootmisjaama. Pidulikul avaüritusel olid kohal ka linnapea kt Taavi Aas ja peaminister Jüri Ratas.
Eesti suurim, ligi 65 miljonit eurot maksma läinud kodumaisest taastuvkütusest soojust ja elektrit tootev jaam katab ligi 20 protsenti Tallinna kaugküttetarbijate soojusvajadusest ning annab elektrit ligi 50 000-le kaugküttega kodumajapidamisele.
Uue jaama esimese küttehooaja alguses peetud avamisel võtsid sõna peaminister Jüri Ratas, Tallinna linnapea kt Taavi Aas ja Utilitase kontserni juht Priit Koit.
„Uus koostootmisjaam on Utilitase viimase aja mahukaim investeerimisprojekt. Tänu sellele toodetakse nüüd suurem osa Tallinna soojusest mittefossiilsetest kütustest ning 40 protsenti tarbitavast soojusekogusest tuleb Utilitase koostootmisjaamadest. Kaugküte on kahtlemata kõige keskkonnasäästlikum ja tõhusam kütteviis linnades, kuna kohalik taastuvkütus tagab energiatootmise sõltumatuse ja stabiilse soojushinna klientidele,“ ütles Utilitase juht Priit Koit.
Utilitase koostootmisjaamad on ühendatud Tallinna kaugküttevõrguga, mis võimaldab ära kasutada elektri tootmisel tekkiva soojuse hoonete kütmiseks ja tarbevee soojendamiseks. „Nii saavutab kaugküttevõrguga ühendatud jaam energia tootmisel ligi 100-protsendilise kasuteguri. See on ligi kolm korda kõrgem kui linnadest kaugel asuvates elektrijaamades,“ sõnas Koit.
Koostootmine tagab primaarenergia maksimaalse ärakasutamise ning vähendab märgatavalt heitekogust. „Väo energiakompleksis biokütuste kasutamisega hoiame igal aastal ära 480 000 tonni CO2-heite paiskumist atmosfääri – just nii palju rohkem tekiks süsihappegaasi, kui toota sama kogus energiat gaasist ja põlevkivist,“ lisas Koit.
Koostootmisjaama ehitust finantseeris Utilitas omavahendite ning Swedbanki ja SEB Panga laenuga. Jaama rajamise peatöövõtja oli Leedu ettevõte Axis Technologies. Jaama kaasaegse tehnoloogia tarnisid MAN Saksamaalt ja Renewa Soomest.
Kütusena kasutatakse metsa- ja puidutööstuse jääke
Jaama kütusena kasutatakse kohaliku metsa- ja puidutööstuse jääkidest valmistatud haket. Tallinnas Väo piirkonnas asuva koostootmisjaama soojuslik võimsus on 76,5 MW ja elektriline võimsus 21,4 MW. Jaam varustab soojusenergiaga lisaks Tallinnale ka Maardu linna ja toodetav elektrienergia müüakse vabaturule. Koidu sõnul ei sõltu taastuvkütuse tarne välisteguritest ning lisaks on kaugküte kõige turvalisem ja varustuskindlam kütteallikas tiheasutuspiirkondades.
Uue koostootmisjaama seina kaunistab kunstnik Kaido Ole installatsioon „Sõltumatu friik“. „Eesmärk oli teha teos võimalikult vastupidav ja efektne, et see kõnetaks ja innustaks. Nagu sellised teosed enamasti, on ka käesolev üdini sümbolistlik. Ilmselt on tegu üsna sõltumatul energial töötava jõuallikaga, mis suudab ennast ise toita. Suveräänne organism, mille tegutsemise piiriks on kosmose piiramatus,“ ütles ligi 15 meetri kõrguse teose autor Ole.
