DELFI FOTOD | Maalähedased näited: ministrid selgitasid reservide kasutamist pudrule moosi panemise ja sügishoidiste abil
Valitsuse eelarveteemalisel pressikonverentsil uuris Eesti Päevalehe ajakirjanik Urmas Jaagant rahandusminister Toomas Tõnistelt riigireservide kohta. "Kuna majanduslik olukord on paranemas - ja ka prognoosid näitavad, et läheb paremaks -, kui palju kasvavad reservid, mida soovitatakse enamasti headel aegadel koguda?”
Rahandusminister Toomas Tõniste (IRL) vastas, et üldiselt on huvitav see diskussioon, millal head ajad saabuvad ja mis ajal saame öelda, et buum on kätte jõudnud.
"Kui me vaatame tagasi, siis võib öelda, et Eesti majandus on 7-8 aastat paigal tammunud. Iga aasta on tehtud prognoose, et läheb paremini, ja siis poole aasta pealt neid jälle alandatakse. Ja nüüd, kui lähebki pärast 7-8 aastat ootamist paremini, kas see on siis buum? Meie potentsiaal on tegelikult palju kõrgemal ja see ongi vaidluse koht," märkis Tõniste.
Rahandusminister sõnas, et oli reservide kasutamist puudutavate küsimuste jaoks valmistunud. "Kui ma lastega hommikul putru sõin, siis ma mõtlesin, kuidas seda kõige lihtsam seletada oleks. Võib-olla olekski kõige lihtsam, et pere ootab seitse aastat, et pereisa saaks palgatõusu, et saaks pudrule moosi peale panna. Ja kui ta ükspäev saab selle palgatõusu, siis tuleb ta koju ja ütleb, et ei pane moosi peale, sellepärast et öeldakse, et nüüd tuleb hakata raha koguma, me peame kokku hoidma," näitlikustas Tõniste.
"See tegelikult on laiem teema arutada ja mina ütleks niimoodi, et hea on see, et majandus on pööranud kasvule. Jah, reservid vähenevad, aga me ka maksame laene tagasi," kinnitas ta.
Peaminister Jüri Ratas (KE) lisas, et järgmise aasta eelarve puhul on jälgitud ja järgitud ka Eesti vanarahva tarkust. "Igal juhul tuleb hoidiseid sügisel koguda, panna sahvrisse või keldrisse — ja sellesama näite, mille rahandusminister tõi, edasiarendus on kindlasti ka see."
Ratas rõhutas, et me ei saa vaadata ainult reserve. “Me peame vaatama alati reserve ja riigi võlakoormust koos. Ja kui me täna vaatame riigikassa võlga aastal 2018, siis see väheneb 472 eurolt 454 eurole,” sõnas Ratas, pidades silmas miljoneid eurosid.
Tervise- ja tööminister (SDE) Jevgeni Ossinovski nõustus peaministriga, et võlakoormust ja reserve tuleb vaadata koos. “Kindlasti aastal 1998, kui tuli Vene kriis peale, siis sel hetkel oleks tahtnud, et ka reservid oleksid olnud oluliselt suuremad. Tänase seisuga, olles osa euroliidust ja euroalast ning vaadates tänast seisu ümberringi, on meie laenamise hind niivõrd madal ja meie võlakoormus konkurentsitult kõige madalam mitte ainult Euroopa Liidus, vaid kogu OECD-s, nagu OECD peasekretär hiljuti on öelnud," rääkis Ossinovski.
Tema sõnul on see, kas meil on reserve rohkem või vähem, pigem rahavoogude juhtimise küsimus. "Täpselt samamoodi oleks võinud kasutada reserve ja võtta väljast laenu ja ei oleks ka mitte midagi juhtunud. Üks asi on absoluutnumbrites reservide summa, teine asi on vaadata seda protsendina SKP-st, mis mõõdab riigirahanduse jätkusuutlikkust," selgitas Ossinovski.
Tervise- ja tööminister oli kindel, majanduslanguse korral oleme võimelised teenindama oma olemasolevaid kohustusi. "Vaadates Eesti võlakoormust, mis on jätkuvalt järk-järgult languses tänaste prognooside kohaselt, pole meil mitte mingisugust küsimust, et me suudame täiesti rahulikult mitu aastat elada ja oma kohustused kõik ära katta."
2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.
