Ranna sõnul buumi ei ole. „Kui kasvab majandus, siis kasvavad ka ehitusmahud. Kindlasti on sektoreid, mis hakkavad üle kuumenema, nagu kaubanduskeskuste ehitus. Hea meel on selle üle, et väga palju on investeeritud tootmisesse ja ehitatud tootmisettevõtteid. Teedeehituses oleme aga madalseisus - juba aastaid pole me investeerinud teedeehitusse piisaval hulgal raha,“ ütles ta.

„Eesti ehitajatele on öeldud, et tööviljakus on liiga madal võrreldes ümbruskonna riikidega. Kes meil siis tegelikult ehitavad? Eestis on 9500 ettevõtet, kelles 8500 on mikroettevõtted ning nende arv on pidevalt kasvanud. Halb on see, et ettevõtete arv, kus on 100-250 töötajat, on kahanenud 5 korda. Mikroettevõtete omanikel on lihtne üks firma põhja lasta ja uus teha. Tugevad ettevõtted omavad ja koolitavad paremat tööjõudu," märkis Rand.

Ranna sõnul on kõikidel uutel firmadel teatud turule tulemise strateegia ja see on: you must respect nobody, you must eat everything, you must f**k everybody. „Selline kätumine on põhjus, mis toob meie tööviljakust alla.“

Kivi ka tellijate kapsaaeda

„Räägime ka tellijast. Kõik tellijad pole asjalikud ja heatahtlikud. Kallid tellijad, tehke selgeks mida te tahate ja kuidas te seda tahate. Palju juhtub, et tellija saab alles keset ehitusprotsessi aru, mida ta tegelikult tahab. Kaasake konsultante ja väga hea projekteerija ning andke ehitajale aega ettevalmistuseks, sest meie ehitus peab olema väga kiire. Sellel hetkel, mil ülemused kirjutavad lepingule alla, hakkavad kopad liikuma,“ ütles ta.

Kuidas peaks ehitus arenema, küsis ta järgmiseks. „Viis, kümme, 15 aastat läheb aega, mil ehitusplatsil tometavad robotid. Sellises stiilis ei suuda ehitada mikroettevõtted. Ehitusettevõtetele lisanduvad uued ülesanded. Edukas firma peab suutma konsulteerida tellijaga ning suutma projekteerida. Tuleviku äriplaanid on lühikesed ja me peame arvestama, et hoone funktsioon võib muutuda. Võib-olla tuleb kaubanduskeskusest kool, koolist hotell, hotellist vangla. Materjalid peavad olema lihtsasti monteeritavad. Konstruktisoon peab olema lihtsasti utiliseeritav. Selleks, et edasi liikuda, peame tugevdama peatöövõtjaid.“

„Meie väljapääs: mõõdukas ja juhitud migratsioon, kuid ilma elamispinnata ei tule siia keegi. Ilma inimesteta ei suuda me areneda. Sama näide Taanis, kus öeldi, et väga täpselt jälgitakse, mis tootmissektoris on inimesi puudu ja nad soosivad sinna inimeste tulekut,“ ütles ta.