Riik teenis heitmekvoodi müügist mullu hiigelsumma

Keskkonnaminister Siim Kiisler esitas täna valitsusele ülevaate kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistulude kohta, millest selgub, et 2016. aastal sai Eesti kasvuhoonegaaside ühikute müügist üle 23,5 miljonit euro.

Vähemalt pool enampakkumisel saadud tulust tuleb panustada keskkonnasäästlikesse projektidesse. Aastatel 2015-2017 laekunud enampakkumistulust investeeritakse ligikaudu 24,5 miljonit eurot avaliku sektori hoonete rekonstrueerimiseks, et parandada nende energiatõhusust ja vähendada ülalpidamiskulusid. Selle raha eest korrastatakse nii lasteaedasid kui ka hoolekandeasutuste hooneid. Projektidega alustati tööd tänavu suvel ning plaanis on lõpetada 2019. aasta lõpuks.

Saadud tulust toetatakse ka pisiprojekte

2016. aastal toetati ka SA KredExi korraldatud ClimateLaunchpadi Eesti programmi ning esmakordselt Eestis toimunud üle-Euroopalist finaalvõistlust. ClimateLaunchpad on Euroopa Liidu suurim rohetehnoloogiate ideede konkurss, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust kliimamuutustest ning sellest, kuidas ettevõtluse kaudu kliimamuutusi leevendada ja keskkonnaprobleeme lahendada.

Lisaks toetati 2016. aastal innovaatilisi start-up lahendusi. MTÜ Prototron kaudu toetati ettevõtteid ShipitWise, Hepta Group Energy ning Themo oma prototüüpide edasiarendamisel.

Lisaks toetati Terve Eesti Sihtasutuse poolt loodava teavitusliku ja normikujundusliku kaasamisplatvormi „Teomeeter“ tarkvaraarendust. „Teomeetri“ tarkvara arendamise üheks väljundiks on 2018. aastal läbiviidav kliimamuutusi põhjustavate inimkäitumiste vähendamise kampaania. Toetust said ka mõned väiksemad ettevõtmised nagu näiteks Arengufondi aprillis korraldatud üritus Cleantech Idea Day ja SA KredExi korraldatud üritus Climathon Tallinn.

2016. aastal kandis Keskkonnaministeerium 200 000 eurot ÜRO Rohelisse Kliimafondi, mis on suunatud nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise rahastamisele arengumaades.

Euroopa Liidu ühine lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumise süsteem käivitus 2013. aastal ning nelja aastaga on Eesti riik teeninud üle 70 miljonit euro. Suurem osa tulust jääb siseriiklikuks kasutamiseks, ent osa eraldatakse ka vähem arenenud riikide kliimaalaste tegevuste toetuseks, sest arenguriigid on eriti haavatavad kliimamuutuste ebasoodsa mõju suhtes.