MKM väidab, et dokumentide avaldamine täismahus kahjustaks Eesti suhteid Läti ja Leeduga.

"Hindasime Teie soovitud dokumente ning me ei pea võimalikuks nende täismahus avaldamist, sest see kahjustaks meie koostööd ja suhtlemist teiste projekti osalisriikidega. Seega edastame Teile dokumendid mahus, milles peame võimalikuks neid avaldada ilma välissuhtlemist kahjustamata," kirjutas MKM-i transpordi asekantsler Ahti Kuningas.

Tsenseeritud dokument

Loe tsenseeritud kirju siit: 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7.

"MKM eesmärk on leppida teiste osapooltega kokku, et kõik projekti seisukohalt olulised lepingud jms oleks avalikkusega jagatud. Samas on paratamatult palju igapäevast töist suhtlust, mille pidev ja täielik avaldamine kahandaks võimalusi riikidevaheliseks sujuvaks ja usaldavaks koostööks," ütles asekantsler.

"Nagu Te teate, on Rail Baltic raudtee rajamine Eesti, Läti ja Leedu riigi ühisprojekt. Riikidevaheline igakülgne ning toimiv koostöö on selle projekti eduka teostamise aluseks. Selle projekti raames toimub äärmiselt palju igapäevast töist suhtlemist: kohtumisi, telefonikõnesid, samuti kirjalikku suhtlust, mille eesmärgiks on üksteise informeerimine, asjaolude selgitamine, planeerimine jm. Igapäevase koostöö olulised tulemused fikseeritakse lepingutes jms," sõnas Kuningas.

Priit Humal: usaldust see ei suurenda

"Avaliku ja suure asja juures ei tohiks selliseid tavasid olla. Nende loogika järgi valivad nad ise, mida avaldavad. See tähendab, et avaldatakse ainult positiivseid sõnumeid, kõik probleemid aga kuulutatakse salajaseks. Siis me ei teagi, kui suuri probleeme tegelikult võib olla," ütles MTÜ ARB juhatuse liige Priit Humal.

"Usaldust selline käitumine just ei suurenda. Varem kuulutati dokumendid lihtsalt salajaseks, aga Andmekaitse Inspektsioon tegi neile ettekirjutuse. Seejärel hakkasid nad kasutama kinnikatmise taktikat," märkis Humal.