Ministeerium: prognoosid võivad olla ekslikud, aga me ei blufi, vaid kasutame parimat teadmist

Ärileht kirjutas eile, kuidas rahandusministeerium on sel aastal alkoholiaktsiisi prognoosis 40 miljoni euroga mööda pannud ning Eesti Päevalehe juhtkirjas küsiti, kas järgmiseks aastaks aktsiisist loodetav 100 miljoni eurone lisaraha pole mitte bluff? Toome siinkohal ära rahandusministeeriumi pikemad selgitused, miks nad eeldavad küll alkoholi tarbimise üleüldist vähenemist, ent võrreldes 2016. aastaga loodetakse järgmisel aastal ikkagi 58 miljonilist posiitvset eelarvemõju.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juht Sven Kirsipuu rõhutab, et ministeerium on prognooside koostamisel sõltumatu ning kasutab seejuures oma parimat teadmist. "Jälgime jooksvalt riigi saadud aktsiisitulu ning muid kättesaadavaid andmeid, sealhulgas maksu- ja tolliameti, alkoholitootjate ning -müüjate andmeid. Selge on see, et prognoosimine ei ole täppisteadus, kuid rahandusministeerium tugineb oma prognoosides eelkõige uuringutel põhinevale kaupade hinnaelastsusele ning täiendavalt erinevate majandusnäitajate prognoosile."

Ministeeriumi analüütikud on riigieelarve seaduse järgi prognoosi koostamisel ja koostamise metoodika valikul sõltumatud (§ 17 lg 2) ning sellest nõudest peetakse ka kinni, rõhutavad ministeeriumi ametnikud vastuväiteks sellele nagu oleks pea kolmandiku suurema alkoholiaktsiisi laekumise prognoosimine bluff, mis kataks vähemalt näiliselt riigieelarves kulusid.

"Prognoosid ongi tihtipeale ekslikud ning eksivad kõik prognoosijad ja analüütikud. Siiski saab positiivse näitena meenutada 2016. aasta riigieelarvet, milles rahandusministeeriumi prognoositud aktsiisilaekumine täitus 101,2-protsendiliselt, kuigi alkoholitootjad suhtusid ka sellesse prognoosi kriitiliselt." Kirsipuu tunnistab küll, et sellesuvine alkoholiaktsiisi prognoos on muutunud võrreldes eelarves (ja koalitsioonilepingus) planeerituga 39 miljonit eurot väiksemaks, aga mitte Läti piirikaubandusest. "Sellest ligikaudu 26 miljonit eurot ei ole otseselt seotud piirikaubandusega, vaid tuleneb suuremast ja varasemast aktsiisitõusule eelnenud madalama aktsiisimääraga kaupade varumisest Eestis - osa varusid nihkus 2016. aastasse ja vähendas 2017. aasta tulusid."

Lisaks rõhutab rahandusministeerium, et riik eeldab alkoholi tarbimise vähenemist, mitte kasvu nagu väitis Saku õlletehase esindaja. "Eeldame eestlaste ja soomlaste ostude vähenemist Eestis ning eestlaste ja soomlaste ostude kasvu Lätis ning kõigi ostude kogusumma kahanemist aastatel 2018-2020. Alkoholi tarbimise vähenemine on pikaajaline trend."

Aktsiisimäärade tõusul on rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt 2018. aastal ligikaudu 58 miljoni euro suurune positiivne eelarvemõju võrreldes 2016. aasta tasemega. Siin on arvestatud lisaks aktsiisitulu kasvule positiivse mõjuna ka käibemaksutulu suurenevatelt aktsiisisummadelt ning negatiivse mõjuna lisaks tarbimise vähenemisele ka muutusi Läti ja Soome poole piirikaubanduses.

Graafik: rahandusministeerium

Ärileht kirjutas eile, kuidas õlletootjad prognoosivad, et järgmisel aastal kasvab Läti-suunalise alkoralli maht kahekordseks. Riiklikke prognoose tegev rahandusministeerium aga seda ei usu ning ennustab hoopis ligi saja miljoni võrra suuremat alkoholiaktsiisi laekumist Eesti riigieelarvesse. Alloleval graafikul on ära toodud populaarseima müügiartikli, õllekohvri hind Eestis ja Lätis täna ning järgmisel aastal pärast seda, kui mõlemad riigid on aktsiisi tõstnud. Hinnavahed jäävad endiselt väga suureks.