Haldusreformi viljad: kolmandik Eesti majadest saab uue aadressi
Kui inimesel tekib soov teada saada, milline on tema aadress pärast haldusreformi, kas see jääb samaks või mitte, saab ta Maa-ameti geoportaali avalehel oleva aadressi teisendaja abil seda järele vaadata. Sisestades aadressi teisendaja otsingusse oma aadressi, näidatakse ekraanil haldusreformijärgset aadressi. Link asub SIIN.
Nii suure hulga aadressiandmete muutuse tingib asjaolu, et peale haldusreformi on Eestis 79 kohalikku omavalitsust – 15 linna ja 64 valda. Reformi käigus saab uue piiri 11 maakonda. Muutuvad ka paljude külade nimed, enamik neist Saare- ja Võrumaal, sest samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.
Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu sõnul on peale haldusreformi Eestis viis nn linna-linna ehk linnasisest linna. Need on: Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu. "Need linnad on haldusreformi järgselt oluliselt suuremad kui praegused linnad, hõlmates enda alla ka ulatusliku hajaasustusega ala. Seega hakatakse mõne küla aadressis nimetama ka linna," rääkis Kivisalu.
Näiteks küla, mis praegu on Paide vallas, kuid haldusreformi järel Paide linna koosseisus, saab uueks aadressiks Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Vahtra. Harjumist vajab ka see, et linnasiseste linnade uutes ametlikes aadressides kordub sõna linn kaks korda. Näiteks Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pikk tn 1. Nii saab olema ka Haapsalu, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu linnade puhul.
Maa-amet on konsulteerinud ka Omniva (Eesti Posti) esindajatega. Omniva kinnitab, et posti sihtnumbreid ei ole plaanis sel aastal muuta ning kõik postisaadetised viiakse kindlasti kohale nii uue kui ka vana aadressi puhul. Küll aga rõhutab postifirma, et kirjale korrektse sihtnumbri lisamine on nüüd olulisem kui kunagi varem.
Haldusreformiga seotud aadressimuudatused tehakse lähtudes ruumiandmete seadusest masskannetena pärast kohalike omavalitsuste valimisi 2017. aasta oktoobris.
