Kui eelmisel nädalal kirjutas Ärileht, kuidas riik on pidanud selleks aastaks riigieelarvesse prognoositud alkoholiaktsiisi laekumist juba pea 40 miljoni euro võrra kärpima, siis värske konjunktuuriinstituudi uuring näitab, et aktsiisidena saamata jääv summa võib sel aastal ulatuda kuni 56 miljoni euroni.

Kaubandus-tööstuskoja tellitud ja konjunktuuriinstituudi (EKI) läbiviidud uuring meenutab, et Lätiga tekkinud piirikaubanduse käivitajaks oli 2016. aasta kange alkoholi hinnatõus Eestis, 2017. aastal on kordades suurenenud lahja alkoholi toomine. "Piirikaubandus on hetkel faasis, kus ta kasvab kiiresti," ütles EKI juht Marje Josing uuringu tutvustamisel.

Suvel piiriületused hoogustusid

Eestist minnakse Lätti oste tegema järjest sagedamini. 2017. aasta jaanuarist juunini loendati lühiajaliselt Lätis viibinud sõidukeid juba 25 protsenti enam kui aasta tagasi. Väga suur hüpe on toimunud aga 2017. aasta juulis ja augustis kui Lätis viibis lühiajaliselt 57% rohkem sõidukeid kui 2016. aasta juulis ja augustis. Siinjuures ei võeta arvesse neid, kes peatuvad piiril ostude tegemiseks regulaarsete sõitude ajal.

"Ka Eestis sees on tulenevalt marginaalist alkoholil suured hinnavahed, aga näiteks viina hinda vaadates on Eestis odav hind 8.99, aga Läti piiril oli 5,58. Vahe 61 protsenti," tõi Josing näite. "Kui kõige odavam õllekohvri hind on Eestis 16 eurot, siis Läti piiril alla 9 euro."

Miinus 80 miljonit. Kas tulemas muutused teistes maksudes?

Lisaks prognoosib EKI, et 2018. aasta riigieelarvesse laekub ligi 80 miljonit eurot vähem kui rahandusministeerium planeerib. Josing rõhutas, et EKI-l on veel suhteliselt konservatiivsed ennustused, alkoholitootjad näevad miinust veel suuremana.

"Järgmise aasta eelarvenumbrit (341 miljonit eurot laekumisena) vaadates tundub see liialt rõõmsameelne," rääkis Josing. "Kahtlustame, et sellist raha eelarvesse ei tule. Siis tuleb ju järgmine probleem ehk eelarveauk ja kuidas seda täita. Sellest võivad tuleneda omakorda väga kiired ja vahel rumalavõitu muudatused teistes maksudes. Võiks vaadata ikka sammukese ettepoole."

Küsimusele, mida kostab selliste prognooside peale rahandusministeerium, vastas Josing muigega, et EKI teeb küll tihedat koostööd nii Eesti kui Läti maksuametitega ning ka ministeeriumiga, aga "kahjuks pole meie saadetav info langenud just viljakale pinnasele".

Josing rõhutas, et Eesti eelarves moodustab alkoholiaktsiis suhteliselt suure osa võrreldes naabritega. "Me oleme ohtlikus olukorras, kus maksustame kõrgelt pahesid ja ootame, et vähem tarbitakse. Aga samas ootame, et maksutulud suureneksid."

Allolev graafikul on näha, kuidas veel 2016. aastal kasvasid ka Eestis alkoholiaktsiisist saadud tulud (+21, miljonit eurot), kuid juba kajastus Läti alkoralli ka lätlaste riigieelarve laekumistes. Kaheksa kuu võrdluses on näha, et sel aastal on lätlaste tulud kahekordistunud.