Josing: raha viiakse Lätti juba trotsist siinse poliitika vastu, osadele on see aga meelelahutus
"Ütlen ausalt, ma ei kujutanud seda veel paar aastat tagasi ette, et suudame Lätiga piirikaubanduse tekitada," ütles konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing alkoholiaktsiisi tõusu uuringu tutvustamisel. "See on juhtunud järsku ja see on väga huvitav fenomen, kus tarbijakäitumist mõjutavad lisaks hinnale ka emotsioonid."
Konjunktuuriinstituudi juhi sõnul on ta kokku puutunud paljude inimestega, kes põhimõtteliselt käivad Lätis alkoholi järel, näiteks trotsist Eesti riikliku poliitika vastu. Osadele inimestele on see aga meelelahutus, et käia ja vaadata, mida lõunanaabrite piiripoodides pakutakse. "Sest ega ostud ei piirdu ainult alkoholiga, vaid võetakse ka mahla ja limonaadi. Käiakse ka ehitus- ja toidupoes. Väiksemates kogukondades, külades või töökollektiivides on see juba täiesti normaalne, et kui keegi piirile läheb, antakse nö oma tellimus kaasa. Selline teistele ostmine - mitte otseselt edasimüümine - on hall ala, mis on tegelikult seadusega vastuolus," rääkis Josing. "Järgmine aktsiisitõus suurendab kindlasti sellist trotsi veelgi."
Ta rõhutas, et aktsiisi tõstmist alkoholi tarbimise vähendamise nimel ei saa riigile kuidagi pahaks panna ning seda eesmärki toetab ka EKI igati - kõigile on selge, et alkoholi liigtarbimisel on tohutud majanduslikult kahjulikud mõjud. "Aga teame ju, et kui lisaks hinnale on teisi meetmeid, millega alkoholipoliitikat ellu viia, siis need toppavad. Seega need lahendused võiksid olla nutikamad."
"Reklaamiseaduste kontroll, töö noortega ehk pakkuda neile vaba aja veetmise võimalusi, alkoholi kättesaadavuse reguleerimine. Praegu on riik püüdnud asja lahendada ainult läbi hinna, aga me ei ela mullis või kinniste piiridega riigis. Piirikaubanduse tulemus võib olla hoopis see, et suurte alkoholikoguste ostmisel tarbime me veel rohkem, sest varusid on ju kodus palju."
Teine muudatus, mille mõjusid keegi samuti veel päris hästi hinnata ei oska, on Soomes plaanitav seadusemuudatus, mis laseb kangema ehk 5,3-protsendise õlle tavapoodi müüki panna. "Sisuliselt võrdsustuvad siis Soome enda ja laeva- ning siinsete sadamapoodide hinnad. Siis hakkavad tõeliselt muutuma ka Soome turistide lahja alkoholi ostukogused Eestist," rääkis Josing.
Kui Soome Prismas maksab täna 4,5 protsendine Karhu õllekohver 26 eurot ning Soome Alkos kangem ehk 5,3% Karhu 53 eurot, siis tavapoodi jõudmisega langeb kangema hind pea poole võrra.
