"Konjukturiinstituudi välja toodud asjaoludes rahandusministeeriumi jaoks midagi põhimõtteliselt uut pole. Maksutulu prognoosi koostamisel jälgime jooksvalt riigi saadud aktsiisitulu ning muid kättesaadavaid andmeid, sealhulgas maksu- ja tolliameti, konjunktuuriinstituudi, alkoholitootjate ning -müüjate andmeid. Korrigeerime prognoose vastavalt uuematele andmetele ja oleme arvestanud partnerite esitatud andmeid. Oleme valmis koostööks ka edaspidi," märkis ministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu.

Samas jääb ministeerium täiesti kõigutamatuks, et eelarveauku ei tule. Põhjuseks on lootus, et alkoholi ettevarumine järgmisel aastal vaibub. "Prognoosime jätkuvalt riigieelarve alkoholiaktsiisi tulu 2018. aastaks 341 miljonit eurot. See arvestab nii varude kui ka tarbimiskäitumise ja piirikaubanduse muutusi. 2018. aasta alkoholiaktsiisi tulu kasv tuleb sellest, et 2017. aastal müüsid kaupmehed valdavas osas oluliselt madalama aktsiisimääraga lattu varutud alkoholi, aga 2018. aastaks on suurem osa nendest varudest otsas," sõnas Heinapuu.

Rahandusministeerium loodab ka alkoholi tarbimise vähenemist. "Eeldame eestlaste ja soomlaste ostude vähenemist Eestis ning eestlaste ja soomlaste ostude kasvu Lätis ning kõigi ostude kogusumma kahanemist aastatel 2018–2020. Alkoholi tarbimise vähenemine on pikaajaline trend," märkis Heinapuu.

"Järgmise aasta eelarvenumbrit (341 miljonit eurot laekumisena) vaadates tundub see liialt rõõmsameelne," rääkis EKI juht Marje Josing tänasel pressiüritusel. "Kahtlustame, et sellist raha eelarvesse ei tule. Siis tuleb ju järgmine probleem ehk eelarveauk ja kuidas seda täita. Sellest võivad tuleneda omakorda väga kiired ja vahel rumalavõitu muudatused teistes maksudes. Võiks vaadata ikka sammukese ettepoole."

Küsimusele, mida kostab selliste prognooside peale rahandusministeerium, vastas Josing muigega, et EKI teeb küll tihedat koostööd nii Eesti kui Läti maksuametitega ning ka ministeeriumiga, aga "kahjuks pole meie saadetav info langenud just viljakale pinnasele".