Tuntud sanatooriumi reklaamitud lõõgastav puhkus osutus hoopis lärmakaks peoks. Klient nõudis valeväite eest raha tagasi
„Mõnus võimalus lõõgastuda väsitavast töönädalast puhtas looduses, eemal linnamelust." Nii seisis Värska sanatooriumi kodulehel, mille peale klient endale ühe nädalavahetuse broneeris, makstes selle eest 179 eurot.
Kõnealuse nädalavahetuse laupäeval toimus aga sanatooriumi territooriumil Värska Veepidu, mis puhkama tulnud kliendi ööd oluliselt häiris. Muusika ja lärm oli niivõrd vali, et magada ei saanud isegi kõrvatroppidega. Lõpuks kutsus klient politsei ja pidu lõppes.
Klient pöördus ka administratsiooni palvega, et teda majutataks hoopiski veekeskuse majja, kus lärm nii kõva ei ole. Administratsioon ei näinud aga, et selline asi võimalik oleks.
Nördinud klient läks luhta läinud puhkepäeva tõttu tarbijavaidluste komisjoni, mille kaudu nõudis ta tagasi ühe päeva raha ehk 60 eurot.
Värska sanatooriumi seisukoht oli komisjonis see, et esimene teave veepeo kohta oli nende Facebooki lehel juba poolteist kuud varem. "Kaupleja möönab, et ei saa esitada kirjalikku tõendit selle kohta, mis teavet täpselt tarbijale broneerimisel edastati ja mis teave oli sel ajal kodulehel," seisab nende seisukohas.
Kaupleja on kliendile vastuses selgitanud, et igal aastal on juulikuus korraldatud sanatooriumi rannas veepidu, mis on eelkõige sportlik-meelelahutuslik üritus ja mida peetakse sanatooriumi klientide ja piirkonna elanike vaba aja sisustamise eesmärgil. "Suur osa antud nädalavahetuse klientidest ostsid puhkusepaketi just rannas toimuva veepeo pärast," märgitakse vastuses.
Tarbijavaidluste komisjoni otsus: osaliselt rahuldada tarbija kasuks
Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, kuidas kaupleja nädalavahetuse paketti oma kodulehel reklaamis ega ka selle üle, et Kaupleja ei ole tarbijat lepingu sõlmimisel puhkust häirivatest teguritest taasesitamist võimaldaval viisil teavitanud. Kaupleja ei vaidle vastu ka tarbija väitele, et vaidlusalusel
päeval kestis valju muusikaga lärmakas veepidu mitmeid tunde, lõppedes pärast südaööd.
Komisjoni hinnangul annavad kõnealused asjaolud alust järeldada, et Kaupleja on pooltevahelistlepingut rikkunud. Tarbijal oli alust eeldada, et teenus vastab neile tingimustele, mis olid lepingu sõlmimisel talle edastatud.