Tulevast aastast kehtivad firmaautole uued maksustamispõhimõtted
Kaotatakse ka erisoodustuse fikseeritud piirmäär 256 eurot, mis on erisoodustuse maksustamise aluseks siis, kui sõidupäevikut ei peeta ning see asendatakse kilovatipõhise arvestusega. Teisisõnu – erisoodustuse maksustamise aluseks saab olema auto võimsus korda 1,96 või 1,47, kui auto on vanem kui viis aastat.
Makse sõltub auto võimsusest
Firmale on sõidupäevikute pidamine üsna tülikas, samuti ajamahukas ja maksuhalduritele raskesti kontrollitav. Firmaautode maksustamine käib praegu nii, et kui sõidupäevikut peetakse, siis toimub arvestus vastavalt erasõitude määrale (0,3 eur/km). Kui sõidupäevikut ei peeta, on erisoodustuse määr fikseeritud 256 eurole, millelt tasutakse erisoodustusmaksu 169 eurot auto vanusest või väärtusest sõltumata.
Portaalis rmp.ee toob AS-i PricewaterhouseCoopers maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius näite, palju tuleb erisoodustust edaspidi maksta, kui ettevõte kasutab nii töö kui ka erasõitudeks 2015. aasta 111 kW võimusega Toyota RAV-4.
Kuna sõiduk on noorem kui viis aastat, korrutatakse selle võimsus 1,96-ga, mis teeb maksubaasiks 217,56 eurot. Sellelt summalt makstakse riigile tulumaks ja sotsiaalmaks (erisoodustus), mis praegusel näitel tähendab ettevõttele igakuiselt 144-eurost väljaminekut.
Siiri Suutre rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast täpsustab, et 1,96-eurose kilovatihinnaga kujuneb erisoodustuse maksukohustuseks 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus. Praegu tuleb sama auto pealt – juhul kui sõidupäevikut ei peeta – tasuda riigile erisoodustust 170 eurot. Lentsiuse selgitusel muutub seadusemuudatuse tulemusena alla 130 kW võimsusega sõiduautode erisoodustuse hind praegusest madalamaks ja üle 130 kW võimsusega sõiduautodel kõrgemaks. Valdav osa ettevõtete sõiduautodest asub tema andmetel võimsusvahemikus 50–130 kW.
Kui firmaautot erasõitudeks ei kasutata, tuleb selle kohta teha vastav märge liiklusregistrisse.
„Autode puhul, mille kohta märge puudub, eeldatakse automaatselt, et neid kasutatakse nii era- kui ka töösõitudeks,” märgib Suutre.
Töösõit või erasõit?
Ent milliseid sõite hakatakse maksuameti silmis pidama üksnes töösõitudeks? On olemas ju terve trobikond ametimehi, kelle töökoht pole püsiv – olgu selleks siis näiteks ehitajad, metsakorraldajad, müügimehed jt, kes teevad tööd kõikjal Eestis ja kelle töö ongi korraldatud nii, et nad sõidavad igapäevaselt objektile otse kodust.
Otsest vastust sellele ei anna ka rahandusministeerium. „Üldjuhul on tööandja sõiduauto kasutamine töölt koju ja tööle sõitmiseks käsitletav erisoodustusena,” nendib Siiri Suutre, lisades, et erandid selles asjus on toodud tulumaksuseaduse §-s 48 lõikes 5.1. See ütleb järgmist: erisoodustuseks ei loeta kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust.
Ehk siis võiks eelkirjeldatud sõite siiski töösõitudeks lugeda?
„Erandid otsustatakse iga kord asjaolusid eraldi hinnates,” tõdeb Suutre. „Kui maksumaksja ise ei julge otsust teha, siis selgitab ta oma asjaolusid ning küsib kinnituse maksu- ja tolliametist.”
MUUDATUSED
- Sõidupäevikut ei pea pidama. Seega kaob läbisõidupõhine arvestus töö- kui ka erasõite tegevatele autodele.
- Auto ainult töösõitudeks kasutamisest tuleb teavitada maanteeametit – vastav märge selle kohta tehakse liiklusregistrisse nii ettevõtluses kasutatavate kui ka riigiettevõtete autode kohta.
- Arvestus käib kuu-, mitte päevapõhiselt, kuna sõidupäevikut ei ole – alla kuu arvestuse jaoks jääb isikliku auto kasutamise maksuvaba hüvitis kuni 335 euro ulatuses.
- Erisoodustuse fikseeritud piirmäär sõltub auto võimsusest – kilovati hinnaks määratakse 1,96 eurot.
Allikas: rahandusministeerium
