Korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul peaks iga korteriomanik tagama, et tema korteris oleks piisavalt kõrge temperatuur - muidu võib korter hakata hallitama. "Kütteperioodi alustab iga maja iseseisvalt, kuid tuleb vaadata ilmastikuolusid, jälgida hoone sisetemperatuuri ning arvestada elanike vajadustega," räägib ta.
Seaduse järgi peab õhu temperatuur eluruumis olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasatervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla +18 °C. Õhu niiskus eluruumis peab püsima piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ning ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40-60 protsenti.
Samuti peab iga korteriomanik arvestama, et ka tühjalt seisval korteril lasub kütmiskohustus. "Korteris peab olema tagatud mõistlik temperatuur, mis meie hinnangul võiks olla vähemalt 18 kraadi," ütles Mardi. "Korteri tühjaks ja kütmata jätmine iseäramis talvekuudel on kurjast – külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik, kannatavad ka naaberkorterite elanikud"
"Ka seaduses on kirjas, et korteriomanik ei tohi kahjustada kaasomandis olevat vara, mille hulka kuuluvad maja konstruktsioon, vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik," märgib ta.
Tuleval aastal jõustuvas uues korteriomandi- ja korteriühistu seaduses on sõnaselge säte: eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muuhulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja
õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste korteriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.
