Aivar Sõerd: magusamaks on loodud eelarveaukude täitmiseks
„Pole olemas uuringuid, mis tõestaks, et magustatud jookide maks suudaks inimeste kehakaalu vähendada ja nende tervislikku käitumist mõjutada. Magusamaks mõjutab tootegruppi, mille osakaal suhkrut sisaldavatest toodetest Tervise Arengu Instituudi uuringu kohaselt on vaid 5-8 % ja kalorite tarbimisest vaid 1,5 protsenti maksubaasist, samas jäävad välja muud suure suhkrusisaldusega tooteliigid,“ selgitas Sõerd maksubaasi kujunemist.
„Magusamaks toob kaasa märkimisväärse halduskulu ja bürokraatia ning uued mittetootlikud töökohad avalikus sektoris. Ernst&Young analüüsile tuginedes kaob joogisektoris 560 tootlikku töökohta ning juba praeguseks aktiivne alkoholi piirikaubandus saab hoogu juurde. Taani kogemus näitas, et enne nende valitsuse poolt maksu tühistamist, kasvas piirikaubandus kolmandikuni turumahust ja tuhanded inimesed kaotasid töö,“ on Sõerd uue maksu suhtes negatiivselt meelestatud.
„Tegelikult on tootjad viimase 17 aasta jooksul vähendanud toodete suhkrusisaldust enam kui 12 % ja aastaks 2020 on vabatahtlikult võetud eesmärgiks vähendada suhkrusisaldust veel 10%. Inimeste tervisliku käitumise muutmiseks on vaja enamat kui uut maksu. Rasvumise peatamiseks on eelkõige tarvis suurendada inimeste toitumisalast teadlikkust, motiveerida rohkem liikuma ning parandada toodete märgistust,“ tutvustas Sõerd ettevõtjate plaane.
Sõerdi sõnul on koalitsioon magustatud jookide maksu eelnõuga tänaseks jõudnud nii sisulisse kui õiguslikku ummikusse, mida näitab tõsisasi, et poole aasta jooksul pole suudetud tänaseks valmis kirjutada isegi erandite ja riigiabi taotlust Euroopa Komisjonile.