Haldusreform pani presidendi osalusega ettevõtte kibekiiresti tööle, samas käive väga ei kasvagi
Haldusreformiga seoses muutus Eestimaa kaardil palju, omavalitsuste nimed ning küla- ja asuminimed, isegi maakonna piirid. Lühidalt, Maa-ameti ja kaardifirmade kartograafidel-geoinformaatikutel on juba mõnda aega olnud käed-jalad tööd täis. Väga kiire ja töörohke aeg on ka Regio OÜ-l, mis peab oma andmebaasid ja kaardid uue reaalsusega kooskõlla viima. Ettevõtte juht ja 20,72% omanik Leida Lepik ütleb aga, et mingit hüppelist käibekasvu nad ei näe. Pigem peab varasemast veel enam vaeva nägema.
„Õnneks on Maa-amet palju tööd meie eest ära teinud. Meil on vaja nende ettevalmistatud infoga enda andmebaasides info uuendada. Viis aastat tagasi oleks meil kindlasti olnud vaja teha märksa rohkem käsitööd. Praegu on küsimus veel, kas olemasolevad piirid ikka jäävad püsima või tuleb veel vaidlusi. Tänased uudised näitek ütlevad, et sundühendatud Kambja vallas võimule saanud Ülenurme poliitikud soovivad hakata valla nime muutma. Loodame, et piirides enam muutusi ei tule" alustas Lepik.
Lepiku sõnul koosneb nende äri mitmest osast ning ükski neist hetkel ei domineeri. Üks osa on trükitud kaart-reisijuhid, atlased ja seinakaardid, mida tehakse nii omatoodetena kui ka klientide tellimuste alusel. Teine on klienditellimusel Regio oma andmebaasist kujundatud kaardifailide müük. Kolmas on andmete loomine ja töötlemine vastavalt kliendi vajadustele. Neljas ajakohaste Baltimaade ruumiandmete müük erinevatele navigatsiooni või muud kaarditeenust pakkuvatele klientidele . Suure osa ärist moodustabki viimane. Regio digiteerib satelliitfotosid ja ortofotosid. Lepiku sõnul on umbes 1/5 nende ärist see, mis jõuab paberkandjale.
Suurt kasvu ei tähenda
Võiks ju eeldada, et kõik omavalitsused, riigiasutused, ettevõtted, koolid ja ka eraisikud soovivad nüüd kohe tellida täielikult muutunud Eesti kaarti. Nii see siiski ei ole.
„Suurt käibekasvu ei ole näha. Pigem on tulu väiksem. Kui klient soovis enne reformi haldusjaotuse kaarti, siis saime pakkuda olemasolevat standardkaarti. Praegu peame aga kõigepealt väga suure töö ära tegema, enne kui klient korraliku, uute piiride ja kohanimedega kaardi saab. Eriti töömahukaks teeb kaardi ettevalmistamise see, kui soovitakse, et kaardil oleks nii uued kui vanad piirid. Kuna ka muid töid on , siis on meil isegi ajutine ressursiprobleem," tõi Lepik välja.
Regiol oli eelmise pühapäeva seisuga ka laos selliseid tooteid , mis hetkega ajaloolisteks kaartideks muutusid. Need tuleb nüüd maha kanda. Lepik ütleb siiski, et riik oli helde ja hoiatas haldusreformi tulekut pikalt ette ning Regio ei trükkinud seda arvestades kaarte nii suures tiraažis kui varem. Näiteks ei trükitud eelmisel kevadel maanteede atlast tavapäraselt 7000 eksemplari vaid vähem, arvestusega et tulevaks kevadeks on mõistlik teha uute kaartidega atlas.
Reform õigel ajal
Regio oleks suures hädas, kui riik oleks sellise haldusreformi teinud kolm või viis aastat tagasi. Lepik kiidab Maa-ametit selle eest, et nad on oma süsteeme uuendanud. Nende konverterite abil saab andmebaasides nüüd külanimesid automaatselt muuta. Seda ei pea tegema käsitsi, mis veel viie aasta eest tähendanuks, et Regio oleks olnud suures hädas. Lisaks saab Regio Maa-ametilt allalaetavate failide kujul uued piirid, mida nad peavad oma süsteemiga kohaldama, et kõik klapiks.
Veel toob Lepik välja, et Maa-amet on tubli ka selles, et teeb omavalitsustele planeerimisega seotud kaardid ise valmis.
„Need oleks olnud ka meile jõukohased teha ja oleks toonud meile rohkem tööd ja leiba lauale," ütles Lepik.
Halduskaarte ei ole Regio juba ammu suurtes kogustes trükkinud, sest väikeseid muudatusi on omavalitsuste osas toimunud varemgi. Tellijateks on peamiselt eraettevõtted, riigiasutused, omavalitsused ja turismiettevõtted ning kaarte trükitakse väikestes kogustes vastavalt tellimustele.
Millal siis seinakaarte välja vahetama hakatakse? Lepik ei oska seda ette ennustada. „Seda on põnev jälgida. Päringuid on, aga hetkel suurt tellimuste kasvu ei ole, pigem uuendatakse kaarte vaikselt vastavalt vajadusele. Meie andmebaasid on tänaseks uuendatud ja oleme valmis tellimusi täitma." ütles ta.
Tuntud osanikud
Regio omanikering on lai. Suurim osa on Leida Lepiku käes, siis tulevad Merle Annov (17,72%) ja Anne Kokk (15,56%). Annov on firma tootmisjuht-kartograaf ning Kokk projektijuht.
Väikeosanike seas hakkavad silma kaks tuntud nime. Esiteks kunagine tipp-poliitik Mart Laar (5%) ning ka meie president Kersti Kaljulaid (5%).
Vaata, kuidas Eesti haldusjaotus muutus siit.
