Enne punast oktoobrirevolutsiooni oli umbes kolmandik Venemaa võlast välismaalaste käes. Sama on olukord ka täna, kirjutab Reuters.

Enne 1917. aastat nautisid välismaalased Venemaa kommunaalmajanduse ettevõtete puhul 5-8 protsendist dividenditootlust. Sama tootlus on ka täna.

Nõukogude Venemaa eelkäia jäi maailma juhtivatest jõududest maha tööstuse poolest, olles rohkem Brasiilia ja Mehhiko tasemel. Sarnane pilt avaneb ka täna.

Toorained olid 1917. aasta eelse Venemaa põhiline leivanumber, moodustades kaks kolmandiku ekspordist. Aastal 2017, pilt on ikka sama.

Venemaa oli siis maalma suurim teraviljaeksportöör. Panga arvutuste kohaselt oleks ka tänases arvestuses kunagise Venemaa impeeriumi territooriume arvestades Venemaa olnud 2015-2017 maailma suurim teraviljaeksportöör.

Kõik pole siiski sama. Nõukogude aeg tõi kaasa kirjaoskuse leviku ja industrialiseerumise, kuid viimases osas jäädi maha Suurbritanniast, USAst ja Jaapanist.

RenCapi ökonomisti Charlie Robertsoni sõnul oleks Venemaa saavutanud kaugelt enam, kuid revolutsioon ja nõukogude aastad lõpetasid moodsaks majanduseks arengu.

„Venemaa astus 20nda sajandi esimesel poolel Itaaliaga samas tempos, industrialiseerudes sama kiiresti kui Jaapan ja möödudes Hispaaniast,“ kirjutas ta. „Kui progress oleks jätkunud ilma näljahäda ja korduvate välisvaenlaste sissetungita, oleks Venemaa täna suurema rahvaarvuga, rikkam ja demokraatlikum. Ilma 1917. aastata oleks Venemaa kannatanud vaid kolmes või vähemas katastroofis nagu Hiina või Saksamaa ja oleks palju jõukam.“