Kinnisvarafirma küsis üürikorteri vahendamise eest hingehinda, korteriomanik polnud maakleriteenust aga tellinudki
Säärane lugu juhtus tarbijaga, kes otsis endale üürikorterit ja leidis ka sobiva. Tasub märkida, et konkreetse korteri üürileandja ei kasutanud maaklerit.
Samuti ei sõlminud maakleriteenuse kasutamiseks lepingut tarbija. Kaupleja ehk Robinson Kinnisvara OÜ asus aga korteri üürimist vahendama sedasi, et tal ei olnud selleks kokkulepet kummagi poolega.
Üürileandja küsis selle kohta kauplejalt ja talle selgitas kaupleja, et tegutseb iseseisvalt, tarbijale kaupleja seda ei selgitanud ja tegutses nii, nagu oleks ta üürileandja esindaja.
Kuna tarbijale korter meeldis, nõudis kinnisvarafirma selle eest broneerimistasu summas 700 eurot. Tarbija tasus 300 eurot ja lubas ülejäänu tasuda hiljem.
Pärast selgus, et vaatamata broneerimisele oli korter portaalides edasi, seega broneerimist ei realiseeritud. Hiljem nõudis kaupleja veel 300 eurot viitega taaskord sellele, et tegemist on vahendustasuga. Tarbija otsustas aga ümber ja nõudis alusetult küsitud raha tagasi. Sellest keelduti ja juhtum jõudis tarbijavaidluste komisjoni.
Komisjonis selgitas kinnisvarafirma, et kuna tarbija on korterisse sisse kolinud, siis järelikult on nende vahel sõlmitud leping.
Tarbijavaidluste komisjoni otsus: tarbija kasuks
Pooled ei ole omavahel lepingut sõlminud. Kaupleja ei ole tarbijale mingit teenust osutanud. Kaupleja esitatud broneerimislepingul ei ole tarbija allkirja. Tarbija on broneerimistasu summas 300 eurot tasunud sest kaupleja lõi talle ettekujutuse, et selle tulemusena ei pakuta enam korterit üürimiseks.
Kuna kaupleja ei olnud üürileandja maakler, ei saanud kaupleja broneerimistasu eest anda lubadust, et korterit ei pakuta enam üürimiseks. Luues tarbijale asjaoludest nii vale pildi nõudis kaupleja sisse 300 eurot, mille eest ei saanud tarbija kokkulepitud teenust.
Kaupleja tegevus võib täita karistusseaduses sätestatud kelmuse koosseisu. Teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Sama tegevuse eest karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega.
