Ossinovski asub tööportaale pitsitama: soo ja vanuse alusel enam töötajat otsida ei saa

Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski on algatanud seadusemuudatuse, mis keelab tööportaalidel edaspidi soo, vanuse ja muude sarnaste tunnuste alusel töötajate otsimise, v.a erandjuhtumitel, nt näitlejate otsimisel rollidesse. Samas tahab riik ise hakata just sarnaseid andmeid koguma.

Töövahendusteenuse osutamisele lisatakse eelnõuga uus piirang – keeld võimaldada tööandjal ja muul isikul otsida tööd leida soovivat isikut võrdse kohtlemise seaduses ja soolise võrdõiguslikkuse seaduses nimetatud diskrimineerimist võimaldavate tunnuste või emakeele andmete alusel. Diskrimineerimist võimaldavad tunnused on näiteks vanus, sooline kuuluvus, puue, usutunnistus jms, mida ministeerium kokkuvõtvalt "kaitstud tunnusteks" nimetab.

"Juba täna on tööandjatel keelatud nende tunnuste alusel diskrimineerida, ehk kasutada tunnuseid töötajate otsimisel. Praegu valitseb aga õiguslik segadus selle osas, kas tööportaalidel on keelatud sääraseid otsinguid teha. Aastal 2015 on võrdõiguslikkuse volinik leidnud, et seda õigust ei ole, aga portaalid on sellele vastu vaielnud," ütles sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Sten Andreas Ehrlich.

"Seadusega mitte ei keelata otsingute tegemist, vaid kohustatakse portaale, juhul kui nad otsinguid võimaldavad, nõudma tööandjalt põhjendust. Sellist otsingut võib niikunii teha vaid harvadel juhtudel, näiteks on lubatud naistevanglasse otsida naissoost valvurit," tõi Ehrlich näiteks.

Ettevõtja, kes tegeleb töövahendusega, võib kaitstud tunnuste alusel otsingu võimaluse teha kättesaadavaks alles pärast vastava taotluse esitamist. See peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sisaldama vaba töökoha nimetust, kuhu töötajat otsitakse, ja viidet kasutatava erisuse õiguslikule alusele. Kuidas taotluse esitamine täpselt käima hakkab, Ehrlich praegu veel öelda ei osanud.

"Iseenesest seadus seda täpselt ette ei näe. Tõenäoliselt saab see olema nii, et kui tööandja sisestab portaali kriteeriumid, et soovib tööle võtta näiteks naist vanuses 20-40, peab ta sinna kõrvale kirjutama põhjenduse või valima "aknast" seadusesätte. Aga see on juba portaali otsustada, kas ta lahendab selle infotehnoloogiliselt või laseb kirjutada näiteks avalduse," sõnas Ehrlich.

Lisaks peab töövahendaja säilitama nii taotlusi kui kaitstud tunnuste alusel tehtud otsingute andmeid terve aasta, et tema üle saaks riik teha järelvalvet.

Riigil tahetakse isikuandmete kasutamist hoopis lihtsustada

Kurioosne on aga see, et kui tööportaalide puhul riik eelnõuga piirab soo jms tunnuste alusel otsingute tegemist, siis teise käega annab eelnõu riigile endale just selles osas suuremaid õiguseid. Asi puudutab riikliku TÖIS-i (tööpoliitika infosüsteem) andmebaasi, kuhu edaspidi sisestatakse muuhulgas ka inimese sugu, vanust, kodakondsust, haridust, töötasu ja töökogemust puudutavad andmed.

Eesmärk on kasutada neid andmeid riigi tööpoliitika kujundamiseks ja töövõimereformi käigu analüüsimiseks, kuna "teenustel ja tööturul osalemise mustrid varieeruvad lähtuvalt sihtrühma kirjeldavatest tunnustest." Mitme riskirühma tunnuse koos esinemine (nt madal haridustase, puuduv töövõime, vähene töökogemus) viitab mitme tööturubarjääri kooseksisteerimisele, mis omakorda seostub aeglasema tööle rakendumise kiiruse ja suurema abivajadusega.

TÖISi loomine otsustati juba kümme aastat tagasi, kuid seni on andmebaas varjusurmas olnud. "Tegelikult TÖIS on seaduse järgi olemas juba aastast 2007. Mingil määral on seda ka arendatud, aga ta pole kunagi täielikult valmis saanud, nii et seda infosüsteemi päriselt ei ole täna olemas ja kulutusi pole tehtud. Nüüd kaalume TÖIS siiski ellu viia. Seaduses olev muudatus puudutab andmekoosseisu, mis seal oleks - see seisneb maksu- ja tolliameti andmete kasutamises," märkis Ehrlich.

Andmeid sisetatakse TÖIS-i andmebaasi isikustatud kujul ja isikukoodide alusel toimub andmete ühendamine teistest allikatest saadud andmetega. Isikute otsest tuvastamist võimaldavatest andmetest kantakse TÖIS-i isikukood, mis kodeeritakse enne andmete töötlemist unikaalseks asenduskoodiks. Selle tagasikodeerimine on keelatud.

Kokku viie erineva seaduse muudatused on koondatud ühte nö kobareelnõusse, sest mitu muudatust on omavahel seotud või on sarnased, põhjendab ministeerium seletuskirjas. Esialgu läheb eelnõu kooskõlastusringile, kuhu on muuhulgas kaasatud ka Ekspress Meedia.

Tööinspektsioon soolise võrdõiguslikkuse järelvalveõigusi ei saa

Eelmise aasta lõpus kirjutas BNS Ossinovski plaanist anda tööinspektsioonile volitused järelevalve tegemiseks naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest makstavate palkade ja hüvitiste üle. Samuti oleks inspektsioon saanud õiguse teha ettekirjutus vastava auditi tegemiseks ja selle täitamata jätmisel sunniraha määramiseks. Praegusest "kobareelnõust" on see siiski välja jäetud.

Küll saab inspektsioon aga vajadusel teavitada soolise võrdõiguslikkuse volinikku (praegu Liisa Pakosta), kui tuvastab "otsingu tegija", st tööportaali kasutava ettevõtte, kelle puhul on alust arvata, et ta ei kasuta kaitstud tunnuste alusel otsingut seadusega kooskõlas oleval eesmärgil.