Briti jaekaupmehed kardavad tõsiselt brexitit
Ilma kokkuleppeta brexiti korral on ohus nii poelettide täituvus kui ka kaubavahetus.
Tesco, Sainsbury ja Nexti kaubavalikust on palju toodetud Euroopa Liidus.
„Me muretseme valitsuse võimekuse pärast saada hakkama tollitöö kasvuga, mistõttu peame selles osas ennast usaldama,“ ütles Nexti juhatuse esimees Simon Wolfson. „Valitseb oht, et sadamate töö hangub ja see muudab jaekaupmeeste elu väga raskeks.“
Valdav enamus rõivastest ja ligi pool Suurbritannias tarbitud toidust imporditakse. Kuna Suurbritannias ei ole piisavat tootmisvõimekust, et nõudlust täita, ei ole lihtsaid kõrvalteid kuidas saaks läbi olukorras kui Suurbritannia kukub ilma leppeta 2019. aastal Euroopa Liidust välja.
Iga päev saabub Suurbritanniasse ligi 700 000 saadetist, mis vajavad piirikontrolli juhul kui Suurbirtania lahkub EL ilma kokkuleppeta, teatas Briti jaekaupmeeste konsortsium BRC. Suurbritannia aktiivseima kaubavahetusega sadama Doveri ametnikud ütlesid, et kui veokite tollimine venib keskmiselt kasvõi kaks minutit, toob see kaasa 27-kilomeetrise veokisaba.
„Dover pole mõeldud toidukaupade tollimiseks. Te ei saa vaid nipsu lasta ja kahekordistada Briti vaarikate või kartulite tootmismahtu,“ ütles BRC nõustaja Willaim Bain.
Praeguse tollikorralduse juures saab tellida lõuna ajal Hollandist tomatid ja need saadetakse nii kähku üle mere, et need on järgmisel päeval poeriiulites.
Tesco, Sainsburry ja WM Morrison Supermarkets on kaardistanud alternatiivsed tarnekohad kõrgmate võimalike tariifide puhuks. Näiteks tabaks 40% tariif Iiri liha juhul kui Ühendkuningriik lahkub EL ilma kokkuleppeta ja langeb Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO reeglite alla. Nad saaks müüa rohkem kodumaist liha, kuid tormamine hankimisel võib kulud üles viia.
Sainsbury juhatuse esimees Mike Coupe hoiatas, et tolliprotseduurid muutuvad tööjõumahukaks, mis tõstab hinda ja viib kvaliteedi alla. Valitsus pole riske päriselt mõistnud, rääkis ta septembris Briti pressiassotsiatsioonis esinedes.
Kaupmehed peavad tuleval aastal sõlmima hankelepingud, muidu võivad nad jääda tarneteta kui kaubanduslepet ELiga ei sünni. Isegi kui varustajad saavad need probleemid lahendatud, võivad viivitused sadamates tähendada, et neil jääb osa kaupa poodidesse õigeks ajaks saabumata.
Rõivaste jaemüüjad kardavad samuti tariife, kuid ka vastassuunal. Nii Next kui internetikaupmees Asos müüvad 63 protsenti kaubast väljapoole Ühendkuningriiki. Nad kaaluvad Saksamaale ladude rajamist, et teenindada sealt rahvusvahelisi kliente. Samas ei aita see teksaseid ja kleite Suurbitannia kundedeni.
