Lõunanaabrid on oma lennukompaniile investori otsimisel seadnud ambitsioonikad eesmärgid, mida kõiki korraga täita on keeruline.

Nõuded säilitada kümneks aastaks senine liinivõrk, jätta ettevõtte peakontor Lätti ja tagada valitsusele ka tulevikus ettevõttes sõnaõigus on mõistetavad, kuid vähendavad kindlasti huviliste hulka. Iga investor soovib ettevõttes osaluse omandamise järel hakata oma strateegiat ellu viima, mida sellised piirangud, sõltuvalt äriplaanist, kas segavad või isegi välistavad.

Rahvuslike huvide kõrval soovib Läti valitsus, et investor oleks võimekas ja suudaks ettevõttesse maksimaalselt investeerida. Samas mõistavad nad hästi, et mida rohkem piiranguid investorile seada, seda keerulisem on seda saavutada. Ilmselt on just seetõttu hakatud nüüd varasema osaluse müügi jutu kõrval rääkima ka kogu ettevõtte müügist.

Paindlikus tehingu struktuuri osas on üks järeleandmisi, mida lõunanaabrid on valmis tegema, et oma eesmärke saavutada.

Lätlaste tingimisruumi investoritega läbirääkimistel vähendab valitsuse kindel soov igal juhul tehinguni jõuda. Lennunduses on juba kümmekond aastat keerulised ajad, kus tugev konkurents, muutumises ärimudelid, turbulentne majanduskeskkond ja suur investeeringuvajadus niidavad lennufirmasid nagu loogu.

Ainuüksi viimase kuu jooksul on uksed sulgenud sellised tuntud lennukompaniid nagu Air Berlin ja Monarch, aasta esimeses pooles raputas turgu Alitalia pankrot.

Ka Läti riik on pidanud korduvalt oma rahakotiraudu avama, et Air Balticul hinge sees hoida ning alles eelmisel aastal turgutati ettevõtet 80 miljoni maksumaksjailt kogutud euroga. Mõte sellest, et ettevõte vajab lähiaastail võidujooksus ellujäämise nimel taas kapitalisüsti, ajab poliitikutele kananaha ihule.

Lisaks hirmule järjekordse kapitalipaigutuse ees survestab Läti valitsust tehingusse soodne ajastus. Nii head võimalust investori leidmiseks ei pruugi niipea enam avaneda.

Air Baltic on kosilaste rõõmuks kenasti vormi saanud. Reisijate arv on majanduskasvu toel tõusuteel ning ettevõtte majandustulemusi võib üle pika aja taas piinlikkustundeta investoreile esitleda. Samal ajal otsivad paljud lennufirmad praegu ellujäämiseks meeleheitlikult kasvu- ja konsolideerimisvõimalusi. Nüüd, kus nõustamisfirma Lazard Frères abiga on kosilase otsingul läbi käidud väidetavalt enam kui 95% maailma lennukompaniisid ning hulk teisi investoreid, ei ole mõtet ka loota, et kuskilt võiks tulla veel mõni parem pakkumine.

Otsuse langetamist ei tee kergemaks kogu protsessi saatev suur avalikkuse tähelepanu. Air Balticu näol on tegemist Läti rahvusliku uhkusega, mida iga maksumaksja oma rahakotist korduvalt toetama on pidanud. Poliitikud tunnevad, et eksimisruumi on vähe ja nõuab omajagu riigimehelikkust, et lähtuda otsuse tegemisel vaid majanduslikest kaalutlustest, mitte avalikust arvamusest.

Meil Eestis jääb üle põnevusega lõuna poolt tulevaid uudiseid jälgida ning loota, et lätlased langetavad otsuse, mis tagab Baltikumi suurimale lennufirmale pika ja eduka tuleviku. Air Balticuta lennundusturgu ei soovi ilmselt ka kõige patriootlikum Eesti reisija ette kujutada.