Tuntud ostukeskkond jälgis kasutajate eravestlust. Juristi sõnul rikutakse sellega põhiseadust

10-sendise riivi müümisest tekkinud tarbijavaidlusest selgus, et osta.ee portaal kasutas tõendusmaterjalina kahe kasutaja vahelist eravestlust.

Sel kevadel otsustas Anu (nimi muudetud ja toimetusele teada), et müüb maha riivi. Ta pani osta.ee keskkonda müügikuulutuse üles ja oksjon lõppes 10 sendiga. Kuulutuses oli kirjas, et oksjoni võitja peab riivile ise järele tulema.

Anu leppis ostjaga kokku, millal riivile võib järele tulla, kuid viimane ei pidanud kokkuleppest kinni ja oma võidetud toodet ära ei toonud. Lõpuks teatas Anu ostjale, et sõidab Eestist kolmeks nädalaks ära ja sel ajal riivile järele tulla ei ole võimalik.

Kodumaale naastes sai aga Anu teada, et ostja oli esitanud tema suhtes osta.ee-le pretentsiooni, mille viimane lahendas Anu kahjuks. Anu sai kaela 12-eurose leppetrahvi ja kohustuse tagastada ostjale 10 senti. Sellega Anu ei nõustnud ja ta pöördus tarbijavaidluste komisjoni, kus otsustati, et leppetrahvi ta maksma ei pea.

Tarbijavaidluse ajal selgus, et osta.ee edastas komisjonile tõendusmaterjalina Anu ja ostja vahelise vestluse. Anu jurist, kes oma nime palus mitte avaldada, märgib Kasulikule, et sellega rikub portaal põhiseadusega tagatud sõnumisaladust. "Seega võib arvata, et kümned või sajad tuhanded osta.ee kliendid on kuriteo ohvrid, ise seda teadmata," ütles jurist.

Anu advokaat oli pöördunud abi saamiseks ka andmekaitseinspektsiooni, kuid sealt tuli vastus, et kuna tegemist võib olla kuriteoga, siis kuulub selle lahendamine politsei pädevusse. Ka tarbijavaidluste komisjonist öeldi, et sõnumisaladuse rikkumise uurimine pole nende teha.

Põhja prefektuuri kriminaaltalitluse juhi Hannes Kelti sõnul on raske öelda, kas tegemist on kuriteoga või mitte, sest täpsemad detailid pole selged. "Alati saab pöörduda politsei poole, kes saab juhtumi asjaolusid selgitada," ütles ta.

Kelt mainis samuti, et inimesed peavad tutvuma portaali kasutajatingimustega, näiteks kas seal on kirjutatud midagi portaali sisekirjade kasutamise kohta või mitte. "Kui vaadata Facebooki kasutajatingimusi, siis on seal kirjas, et Facebook võib vajadusel kuulutada enda omaks kogu sisu, mis nende kontodel luuakse," tõi ta näiteks.

Tema sõnul tuleb ka arvestada, et kui on kaks vestluse osapoolt, siis ei saa välistada, et üks pool võis vestluse portaalile edastada.

"Tulles sõnumisaladuse juurde, siis see kehtib teel olevate sõnumite kohta – ehk postkasti jõudnud sõnum ei ole enam sellega kaitstud, kuna kasutaja saaks need ära kustutada," lisas Kelt.

Osta.ee: süstemaatilist jälgimist ei toimu

Osta.ee juhi Gunnar Valge sõnul on nende ostukeskkond hea siis, kui tehing viiakse lõpuni. "Mõnikord, kui see nii pole, on vaja õigluse jaluleseadmiseks ka kirjavahetus läbi vaadata. Mingit süstemaatilist jälgimist ei toimu, sest sellel puudub mõte," kinnitas ta.

"Tehinguga seotud kirjavahetuse võimaldamine ja säilitamine on kasutajate huvides ning seaduse ja kasutajalepinuga kooskõlas," ütles Valge.