Islandi krahhi prognoosinud staaranalüütik: uus valitsus seal kurssi ei muuda
Lars Christensen, kes hoiatas 2008. aasta Islandi finantskriisi eest ja ka Baltimaade valuutade võimalike devalveerimise eest, teatas, et investoritel pole praegu mingit põhjust Islandi osas paanikasse sattuda.
„Islandil ei muutu suurt midagi,“ lausus varem Danske Banki peaökonomisti leiba söönu, kes on kaasaajal Markets & Money Advirory juhatuse esimees.
Islandil võib tekkida senisest väga erinev valitsuskoalitsioon, mida veab noor vasakpoolne, kes sõltub establishmenti-vastase Piraadipartei toetusest.
Kuigi skandaalid on nihutanud Islandi valitsust parempoolsuselt vasakule, eeldab Christensen, et Island jätkab lahkuva peaministri Bjarni Benediktssoni kursil. Tema valitsus jõudis nii kaugele, et Island loobus kriisaegsest kapitali liikumise piirangutest, kirjutab Bloomberg.
Islandi nautis 2008. aastal Moody'se tippkrediidireitingut AAA, mis kukkus krahhi ajal 2009. aastal Baa3 tasemele. Sellest ajast on olud paranenud ja Moody'se kehtiv Islandi krediidireiting on A3 ja reitingu väljavaade on stabiilne. S&P Global Ratingsi andis Islandile A-reitingu ja Fitch A- reitingu.
28. oktoobri erakorraliste valimiste järel sai vasakpoolse roheliste liikumise liider Katrin Jakobsdottir mandaati moodustada valitsus. Kuigi ta jäi valimsitel teiseks, on tal paremad võimalused valitsust moodustada kui konservatiivse iseseisvuspartei presidendil Gudni Th. Johannessonil.
Island on taastunud suurest krahhist. 2009. aastal kukkus majandus seitse protsenti. Mullu kasvas majandus enam kui seitse protsenti. Fitch prognoosib tänavuseks majanduskasvuks 5,6 protsenti ja tuleva aasta majanduse edenemiseks 4,2 protsenti.
Kui vaadata Islandi buumide ja krahhide ajalugu, siis järgmine valitsus ei saa võtta majanduskasvu kui midagi enesest mõistetavat.
„Mistahes uus valitsus peab arvestama võimaliku ülekuumeneva turismi majandusharuga, mis veab majanduskasvu, kuid kütab ka eluasemete hinnatõusu,“ teatas Fitch.
Christensen viitas riske otsides liiga suurele palgatõusule, millega kaasneb inflatsioonirisk ja rahapoliitilised riskid.
„Oleme teiste Põhjamaade varal näinud, et kesk-vasakpoolsed valitsused viljelevad sageli suhteliselt vabaturu- ja reformiideid,“ lausus Christensen.
