Ardo Hansson: me ei taha elada olukorras, kus paar aastat läheb väga hästi ja siis paar aastat oled töötu
Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul näeme täna mõnel määral eelmise majandusbuumi tsüklit, kus väga paljud inimesed läksid ehitussektorisse tööle ja jäid sinna paariks aastaks, kuid siis tekkis majanduslangus ning nad kaotasid oma töökoha.
Ardo Hansson vastas riigikogu liikmete Andres Ammase, Monika Haukanõmme, Andres Herkeli, Külliki Kübarsepa, Krista Aru, Ain Lutsepa ja Artur Talviku 16. oktoobril esitatud arupärimisele majanduse olukorra ja eelarvedefitsiidi kohta.
Arupärijad soovisid teada, kuidas ta hindab makromajandusliku keskkonna muutumist ning sellest tulenevat ohtu, et majandus tervikuna või üksikud valdkonnad võivad üle kuumeneda. Millist nõu on selles küsimuses valitsusele antud.
Hansson ütles, et Eesti Panga soovitus oli säilitada seaduses iga-aastane struktuurse tasakaalu nõue. Tema sõnul on erinevatele majandusnäitajatele tuginedes Eesti majandus saavutanud mahu ja kasvu kiiruse, mis ületavad jätkusuutlikku taset.
„Lisaks on Eesti Pank pööranud tähelepanu võimalusele, et ülekuumenemise oht võib puudutada ennekõike ehitussektorit, mille võime nõudluse suurenemisele reageerida on piiratud,“ selgitas Hansson. Tema sõnul on nii era- kui ka avaliku sektori tellimused ehitussektori ülekasvanud ja küsitlusandmete järgi kasvavad ka lähitulevikus. See võib viia ajutise hõive ümberpaiknemiseni ehitussektorisse ning selline tsükliline heitlikkus kahjustaks majanduse pikaajalist kasvuvõimet.
„Kui me mäletame eelmist buumi, siis väga paljud inimesed läksid ehitussektorisse, jäid sinna paariks aastaks. Siis tekkis majanduslangus, nad kaotasid oma töökoha, nüüd mingil määral näeme sedasama tsüklilisust taastumas,“ märkis Hansson. Tema arvates, ei taha me sellises olukorras elada, kus paar aastat läheb väga hästi ja siis paar aastat oled töötu. Eesti Pank on soovitanud riiklike investeeringute planeerimisel arvesse võtta erasektori investeeringute tüklilist seisu, et seda võimalusel tasakaalustada.
Hanssoni sõnul esitas Eesti Pank kevadel rahandusministeeriumile arvamuse riigieelarve seaduse muutmise eelnõu kohta, olles selles kriitiline eelarvereegli lõdvendamise suhtes, mis lubab koostada eelarvet struktuurses puudujäägis kuni 0,5 protsenti SKT-st. „Septembris saatsin peaminister Ratasele ja rahandusminister Tõnistele Eesti Panga hinnangud Eesti majanduse olukorrale, milles juhtisin tähelepanu sellele, et majanduse tsükliline seis on selline, et seda ei peaks eelarve puudujäägi arvel täiendavalt elavdama,“ selgitas Eesti Panga president.
