Konkurentsi kasvule aitaks kaasa see, kui laenuteenuseid pakkuvaid krediidiandjaid, ühisrahastuid ja hoiu-laenuühistuid avalikkuses ei demoniseeritaks. Mujal maailmas on väljaspool pankasid toimiv laenuturg täiesti igapäevane osa majandusest. Igal tootel ja teenusel on olemas kasutaja ning koht turul. Seda näitab kasvõi see, et pankadega mitte seotud laenupakkujad on Eestis väljastanud laene kümnetes miljonites eurodes.

Maailma Majandusfoorumi suvise uuringu kohaselt on laenuvaldkonnas uued turuosalised toonud nii Eestis kui mujal maailmas kaasa mitmeid positiivseid muudatusi. Esiteks on nende abil jõudnud laenuteenusteni need kliendigrupid, keda pangad ei ole soovinud teenindada. Teiseks on pangad pidanud muutma oma laenuprotsesse sujuvamaks ja digitaalsemaks. Tihti on aga väiksemad teenusepakkujad ikkagi need, kes suudavad teha otsuseid kiiremini ja paindlikumalt. Ka ei ole nende tasud suurtest pankadest alati kõrgemad. Olgu seda siis järelmaksu või faktooringu valdkonnas.

Lisaks peavad senised pangad kartma suurte tehnoloogiafirmade konkurentsi, sest pangad arendavad pilvetehnoloogiaid, tehisintellekti ja suurandmete analüüsi palju aeglasemalt kui suured tehnoloogiafirmad, eelkõige Amazon, Google ja Facebook. Näiteks Amazon on juba käivitanud enda platvormil kaupu müüvatele kaupmeestele suunatud AmazonLending, mille laenude maht on tänaseks 3 miljardit USD.

2018. aastal jõustub Euroopa Liidu direktiiv, mis peaks võimaldama senisest oluliselt lihtsamat ligipääsu pangainfole. Seda loomulikult eeldusel, et klient on selleks nõusoleku andnud. Uus direktiiv kohustab pankasid looma tehnilisi kanaleid, mis võimaldaks uutel teenusepakkujatel saada pangaklientide andmetele ligi sama lihtsalt kui pank ise neile ligi pääseb. Sel moel kasvaks kindlasti finantsteenuste konkurents. Loodetavasti ka Eestis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid