“Tulud maksuvabast kaubandusest laevadel aitasid hoida laevapiletite hindu madalal,” ütles Tallinki investorsuhete juht Marek Mägi. Uues olukorras, konkureerivad laevafirmad kaubanduse osas kaldal asuvate kauplustega, mille käituskulud on aga laevadega võrreldes märkimisväärselt väiksemad, lisas ta.

Tulenevalt üha suurenevast konkurentsist Tallinna–Helsingi liinil ei ole Mägi sõnul võimalik tõsta ka laevapiletite hindu. Nimelt on Tallinki peamised konkurendid subsideeritud kodulipuriikide valitsuste poolt ning lisaks on neile jäetud alles võimalus jätkata maksuvaba kaubandust Soome ja Rootsi vahelisel liinil. “See on ebaaus konkurents laevafirmade vahel,” leidis Mägi.

Osaliselt loodab Tallink lisandunud maksudest tekkiva üle 300 miljoni kroonini ulatuva aastakaotuse tasa teha suurema müügiga Rootsi liinil, mis kulgeb läbi Ahvenamaa. Valitsus loobus aprillis esialgu lubatud 118 miljoni krooni eraldamisest Tallinki toetuseks, lubades küsimuse juurde sügisel tagasi tulla.

“See oli väga ebameeldiv üllatus, mis asetas meid raskesse olukorda,” lausus Mägi. “Ei tahaks lihtsalt reisijate lõbuks ka sõita, eks peame kasumi teenimiseks midagi välja nuputama.” Esialgu pole laevafirma juhid veel piletihinna tõusu kaalunud, kuid see võib mõne aja pärast siiski kõne alla tulla.