Rakvere lihatööstuse töötüli läks rahvusvaheliseks: tapamaja töötajaid asusid toetama Soome ja Euroopa toiduainetööstuse ametiühingud

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) Peep Petersoni sõnul käisid eile Rakveres Soome ametiühingu esindajad, sealhulgas HKScani Soome tehaste usaldusisikud. Lisaks võtsid ühendust Euroopa toiduainetööstuse ametiühingud, kes toetavad streigile läinud tapamaja töötajaid.

"Mul ei ole veel räägitust täit ülevaadet, aga on näha, et skandaal on saamas olulist rahvusvahelist tähelepanu. Ühendust võtsid ka Euroopa toiduainetööstuse ametiühingud, kes toetavad streikinuid ja kaaluvad, kuidas nad omaltpoolt konstruktiivsele kokkuleppele kaasa saavad aidata," ütles Peterson.

Rakvere lihatööstuse töötajate ametiühingu usaldusisik Andrus Saaremägi osaeles eilsel kohtumisel Soome ametiühingu liikmetega. "Istusime ja vestlesime. Otsest abi nad meile ei pakkunud, aga näitasid, et nad on olemas ja toetavad meid nii palju kui saavad," ütles ta.

"Kõik seisab praegu selle taga, mida tööandja ütleb meile kirjalikus vastuses järgmisel teisipäeval," sõnas Saaremägi, lisades, et ametiühing ootab konkreetset palgapakkumist.

"Soome HKScani ametiühing saab kindlasti omalt poolt survestada sealset juhtkonda, kuid kõigepealt ootame ära teisipäevase vastuse." Järgmist kohtumist Soome ametiühinguga ei ole usaldusisiku sõnul kokku lepitud, kuid üksteisega hoitakse ühendust.

Rakvere lihatööstuse töötüli sai alguse 17. oktoobril toimunud tapamaja töötajate streigist, millega nõuti 10 aastat paigal seisnud töötasute tõusu. Streigi järel vallandati kolm töötajat ning kohale kutsuti politsei. Rakvere lihatööstuse töötajad lõid EAKL-i toel ametiühingu, mis on kaks korda ettevõtte juhatuse kohtunud, kuid senini tulutult. Palgapakkumist pole veel tulnud.

Lisaks Rakvere lihatööstusele, allkirjastasid HKScani alla kuuluva linnulihatootja Talleggi 120 töötajat 16. augustil ühispöördumise. Sellega sooviti juhatuselt palgatingimuste ülevaatamist. Ka nemad said juhtkonnalt eitava vastuse.

"Tahaks loota, et suhtumine töötajatesse on tegelikult soojem ja hindavam kui sõnadest ja tegudest välja paistab," ütles Peep Peterson. "Hetkel on tööandja jõuline kommunikatsioon kutsunud esile ka töötajate jõulise reaktsiooni. Kolossaalne antireklaam toodetele, investoritele, tulevastele töötajatele. Sellises vaimus suhtlemine ei lõpe hästi ühelegi osapoolele," ütles ta.

Talleggis toimus 2014. aastal streik, mille tagajärjel loodi töötajate ametiühing, kuid praeguseks on see laiali läinud. Põhjuseks on toodud töötajate huvi puudumine ning ametiühingu tasu 7 eurot kuus, mida paljud ei soovinud maksta.

"Omaaegses Talleggis streigini ei jõutud, kuid töötajad demonstreerisid oma otsustavust pehmemate aktsioonidega. 1. mail korraldati ka üks nähtavam pikett Tabasalu tehase ees. Toona jõuti lõpuks kokkuleppele," meenutas Peterson.

"Kui vahepeal uusi läbirääkimisi ja palgatõuse toimunud pole, tuleb küll ametiühingu laialisaatmist suureks veaks pidada. Palga eest tuleb seista püsivalt ja igal aastal. Kindlasti soovitan rakukese tegevuse taastada ja näidata suure liikmeskonna kaudu, et töötajatel on oma pikaajaliste soovidega tõesti tõsi taga. Kui igal aastal saavutada keskmiselt 50eurone palgatõus, ei ole 7 eurot kuus liiga suur investeering. Kindlasti poleks 120 kanalihatootmise inimest lõhkise küna ees, kuidas oma palgataotlust realiseerida. Ilmselt oleksid nad praeguseks saavutanud vähemalt korrektsed läbirääkimised, võib-olla ka konkreetse palgatõusukokkuleppe," ütles ta.