SEB: Eesti ettevõtted peavad kasvava tööjõukulu ning tööjõu nappuse tõttu laiendama automatiseerimist
SEB ülebaltilise uuringu põhjal on Eesti finantsjuhtide suurimaks ja süvenevaks mureks kasvav palgakulu ja tööjõu üldine defitsiit. Sama trend on täheldatav ka Läti ja Leedu uuringu vastustes. Vaatamata sellele ei ole ettevõtted veel piisavalt valmis investeerima oma ettevõtte protsesside automatiseerimisse. Teenitud kasumit kasutatakse vähem ettevõtte kasvatamiseks ning suurenenud on omanikutulu väljavõtmine või lihtsalt rahaliste vahendite passiivne hoiustamine.
Eesti ettevõtete peamiseks probleemiks on kiire tööjõukulude kasv. Trend on kasvav ka kõigis kolmes Balti riigis. „See ei ole üllatav, kui vaadata Eesti viimaste aastate tööhõive ja demograafianumbreid – tööealist elanikkonda jääb vähemaks ja ka tööpuudus on jõudnud eelmise majandusbuumi tipu lähedale. Ettevõtteid negatiivselt mõjutav demograafiline surve aasta aastalt süveneb. Lätis ja Leedus on sarnased mured ning seda võimendab veelgi viimase 10 aastaga toimunud oluline tööealise elanikkonna emigratsioon,“ ütles SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov.
Püsib suhteliselt kesine innovatsioonivalmidus. Kui Eestis on keskmine palgakasv tänavu pisut hoogu maha võtnud, olles 6% juures, siis Lätis ja Leedus küündib palgakasv tänavu koguni 8-9%ni. Tiheda konkurentsi tõttu turul ei ole kulude kasvu alati võimalik ka toote hinda üle kanda, mistõttu peavad ettevõtted aktiivselt tegelema innovatsiooni ja tootearendusega.
Samas tuleb küsitlusest välja, et ettevõtjad küll teadvustavad seda aina rohkem, kuid siiski pole valmis sellega piisavalt julgelt edasi minema. Positiivsest küljest eristub siin Leedu, kus küsitluses ilmneb, et valmidus ja plaanid on kõige laiapõhjalisemad. Eesti ettevõtjad on aga erinevalt Lätist ja Leedust pigem rohkem valmis oma kasumlikkuses järgi andma.
Eesti ettevõtted ei leia piisavalt rakendust oma likviidsusele. Küsitlusest järeldub, et kui ettevõttele jääb tavapärasest ettevõtlusest raha üle, siis vaid 6% on valmis tegema oma äri kasvatamisel välisriiki investeeringuid. Ligi kolmandik maksaks selle välja dividendina või jätaks lihtsalt kontole. Pea pooled investeeriks selle oma ärisse koduriigis.
„Arvestades olukorda, kus Eesti turg vajaks demograafilisest aspektist ettevõtete julgemat ärimudeli muutust ja võttes arvesse meie koduturu väiksust, siis meie ettevõtjad peaksid julgemalt kaaluma laienemist välisriikidesse. Taaskord võiks tuua võrdluse Leeduga, kus proportsionaalselt ligi kaks korda rohkem ettevõtjad seda kaaluvad ja ka omanikutulu väljavõtmise osakaal on väiksem. Ehk raha jääb aktiivsemalt ettevõtte jaoks lisaväärtust genereerima,“ lisas Sokolov.
