Neivelt: põhiseaduses on kirjas, et peame tagama Eesti rahva säilimise. Seal pole kirjas, et majandus peab kasvama
Ettevõtja Indrek Neivelt rääkis majanduskonverentsil, et majanduskasvu pideva jälgimise kõrval tuleks keskenduda probleemidele nagu madal sündimus ja kõrge suremus, sest need on riigi seisukohalt suuremad probleemid.
"Me ajame klapid silme ees majanduskasvu taga. Kui vaadata majanduses suurmat pilti, siis on olukord hetkel hea: SKT poolest oleme samal tasemel Portugali ja Leeduga. Kõrgemal tasemal, kui Kreeka ja Poola. Kuid läbi aegade olen ma SKT-st pidanud tähtsamaks majanduse tasakaalu ehk seda kui palju riik ekspordib ja impordib," rääkis Neivelt.
"2006. aastal oli meil see tasakaal 17% puudujäägis ehk iga viies kulutatud kroon oli meil sisse laenatud. Praegu me oleme ülejäägis ehk ekspordime rohkem kui impordime ja see on fundamentaalselt väga hea näitaja. See on tähtsam kui riigieelarve tasakaal. Väikseid tagasilööke võib tulla, aga kriisi nagu 2008. ja 2009. aastal oli, ei tule. Meie riigieelarve on tasakaalus, tehakse küll paanilisi märkusi, et on puudujääk, kuid arvestades, et meie riigivõlg on alla 10% SKT-st, mis on pretsedentitu ja kehtib enamasti naftariikidele, siis probleemi reaalsuses pole."
Neivelti sõnul peaks jutt SKT kõrvalt liikuma edasi suurematele teemadele. " Jah, SKT järgi oleme mailmas 64. kohal. Soome on 41. kohal. Kuid kui vaatame sünde 1000 inimese kohta, siis oleme maailmas 193. kohal. Surmade järgi 1000 elaniku kohta oleme juba 17. kohal. Majandus ei ole meie probleem. Murekohad on hoopis mujal. Liiga palju räägime majandusest ja peaksime tegelema sellega, kuidas me elama jääme. Põhiseaduses on kirjas, et peame tagama Eesti rahva säilimise. Seal pole kirjas, et majandus peab kasvama," ütles Neivelt.
"Miks me eksisteerime? Et surra hästi rikkalt? Majandusest rääkimine ei peaks olema riigi jaoks suur teema," ütles ta.
"Meil on palju loodusressurssi ja väga hea e-riigi maine. Kas me kasutame seda ikkagi piisavalt hästi? Ma toon teile näite: hakkasin tehnoloogia investeeringutega tegelema 2005. aastal. Siis oli Eesti veel tore Ida-Euroopa maa ja keegi ei tahtnud meiega tegemist teha. Täna on raske leida inimest, kes tegutseb IT-valdkonnas ja Eestit ei tea. Me peame investeerima rohkem arengusse, et meie ülikoolides õpetakasid parimad õppejõud ja kasutama momentumit ära. Me peame tegema investeeringuid, sest ega teised riigid ei maga," sõnas Neivelt.
