„Tehniliselt ei ole see mingi probleem. Selle saab viie aastaga valmis ehitada. Me räägime tunnelist, mis on valmis 2020. aastatel, mitte 2030. aastatel,” ütles Vesterbacka HBL-ile. „Seni ei ole me kokku puutunud ühegi ületamatu probleemiga.”

Puurimiseks on vaja 12 tunnelipuurimismasinat, mis maksavad 30 miljonit eurot tükk. Vesterbacka visioon on rajada pärast tunneliprojekti „tunnelivabrik”, mida saaks kasutada ülejäänud Euroopa ja maailm.

Masinad tellitakse Hiinast.

„Hiina viib läbi suuri infrastruktuurialgatusi kogu maailmas, nii et ei ole kuidagi imelik, et ollakse huvitatud ka siin ehitamisest,” ütles Vesterbacka.

Et viie aastaga valmis saada, on plaan puurida kuuest suunast korraga. Puuritakse kaks tunnelit, mille läbimõõt on 17 meetrit.

„See on suurem kui vaja, aga seda tehakse pärastisteks tuleviku vajadusteks,” selgitas Vesterbacka HBL-ile.

Tunnelil hakkab olema neli jaama: Tallinn, kunstlik saar Helsingi juures, Keilalahti-Otaniemi ja Helsingi-Vantaa lennujaam.

„Tunneliga näitame me, et Soome ei ole saar, vaid et oleme Euroopaga ühendatud. Vastupidises suunas saab Helsingi lennuväljast tallinlaste lennuväli. On tähtis, et oleks ühendus lennuväljaga,” ütles Vesterbacka.

Iga jaama ümber planeeritakse uusi linnaosi 50 000 elanikule.

Vesterbacka usub, et huvi autoliikluse vastu tulevikus kahaneb ja seetõttu ei planeeri ta autotunnelit.

Tunneli hinnaks arvutatakse 15 miljardit eurot.

Vesterbacka ei otsi selleks maksuraha.

„See on täielikult eraprojekt, me ei ole väljas riigi või EL-i raha saamisel. Me püüame kõike optimeerida, et olla nii kiired kui võimalik, mis on samuti üks viis raha kokkuhoidmiseks,” sõnas Vesterbacka.

Vesterbacka sõnul peaks tunnel end ära tasuma 37 aastaga, kui pileti hind on keskmiselt 50 eurot. Sõiduaeg oleks 20 minuti ümber.

„Liinil liikleks kiirrong, mis sõidab 350 kilomeetrit tunnis. Tehnoloogia, mis on juba Hiinas ja Jaapanis olemas, nii et ei ole mingit tehnoloogiariski,” kinnitas Vesterbacka.