Looduskaitsjad: Tootsi tuulepargi rajamise pidurdamine on halvim võimalik asjade käik
Eelmisel nädalal pidi toimuma oksjon, et suulisel enampakkumisel müüa Tootsi tuulepargi maa-ala suurusega 160 hektarit alghinnaga 12,3 miljonit eurot. Nädala alguses teatati aga, et kohus on peatanud Tootsi tuulepargi maade enampakkumise. See on samm lähemale enampakkumise vaidlustajate tegelikule soovile – et tuuleparki ei tuleks ja tarbija poolt makstavad taastuvenergia toetused säiliksid neile senises mahus. Keskkonna vaatest on tuulepargi rajamata jätmine aga kaotus, kirjutavad Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Vootele Hansen, juhatuse liige Jaan Riis ja seltsi tegevjuht Arvo Veskimets.
Katsed pidurdada Tootsi tuulepargi rajamist läbi kohtuvaidluste on keskkonnaalaseid eesmärke silmas pidades halvim võimalik asjade käik. Eriti kummaline on, et need isikud, kes algselt võitlesid tuliselt tuulepargi maa enampakkumisele panemise nimel, on nüüd asunud igal võimalikul moel enampakkumist takistama. Mida nad siis õigupoolest soovivad?
Tootsi tuulepargi rajamine annaks riigile ja ühiskonnale veel lõppeva toetusperioodi jooksul võimaluse saada rohkem taastuvenergiat väiksema ühikuhinnaga. Seda seetõttu, et toetust tuuleenergiale ei maksta aastas rohkem kui 600 gigavatt-tunni eest ehk 32,2 miljonit eurot hoolimata toodetud taastuvenergia kogusest.
Kõigil, kes tahavad siiralt sinna tuuleparki rajada, oleks olnud võimalik osaleda enampakkumisel ja saada maa endale turuhinnaga. Kahjuks praegu paistab, et vaidlustuste ajend on iga hinnaga pidurdada uute tuuleenergia tootmisvõimsuste rajamist. Sellest on kahju, sest kaotajaks jääb ka keskkond.
Tootsi tuulepargi kiire valmimine on oluline, sest see on Eesti suurim taastuvenergiaprojekt lähiaastatel. Pargi valmimisel kataks see kümnete tuhandete perede aastase energiavajaduse rohelise energiaga. Kusjuures tarbija ei peaks selle eest rohkem taastuvenergia toetust maksma. See, et osa praeguseid tuuleenergia tootjaid tuulepargi valmimise vastu nii aktiivselt võitlevad, on nende ettevõtete majanduslik huvi, sest Tootsi tuulepargi valmimisel jääksid nendele makstavad subsiidiumid väiksemaks. Näiteks valdavalt Norra riigi munitsipaalettevõte 4Energia on avalikult tunnistanud, et Tootsi tuulepargi valmides kaotaksid nad ca 20-30 miljonit eurot. Loomulikult on see ühe ettevõtte jaoks suur raha, mille säilimise nimel maksab võidelda. Kas Eesti ühiskonna ja riigi huvides on aga täita rikka Norra riigi taskuid? Pigem on meie riigi ja ühiskonna huvides taastuvenergia tootmise kiire kasvatamine Eestis.
Tähele tasub panna ka seda, et tuulepark on plaanitud rajada ammendunud turbamaardla aladele, mis on keskkonnahoiu seisukohast parim võimalik lahendus sellele maa-alale. Lisaks sellele, et tuulepargi toodetav elekter on roheline energia, on iga elektrijaama rajamisel oma keskkonnamõjud, mis antud juhul on vana tööstusala uuesti kasutusele võtmise näol pigem positiivsed. Ei maksa unustada, et uute taastuvenergia võimsuste rajamisega väheneb omamaise elektritootmise keskkonnajälg.
Taastuvenergia tootmise võimsuste võimalikult kiire tõstmise jaoks on väga oluline, et Eesti lähiaja suurim taastuvenergiaprojekt õnnestuks. Selle sumbumine kohtuvaidlustesse oleks enampakkumise vaidlustajate võit ja aitaks säilitada nende tänased toetused senises mahus. Ühiskonnale ja riigile oleks see aga kahtlemata kaotus.
